Kambja koolipere sai aprillis ühe enneolematu kingituse, mille tegijaks oli 8. klassis õppiv Grete Liis Prants. Ettevõtlik neiu kinkis oma koolile kaks enda poolt valmistatud diivanipatja, mida ta on ilmestanud ristpistes tikitud kooli logoga.
Ehkki ristpistes tikkimine ei kuulu digipõlvkonna noorte lemmikharrastuste hulka, meeldis Grete Liisile käsitööõpetaja idee, et just sel moel võiks valmida tema loovtöö, mis on vajalik põhikooli lõpetamiseks. Õpetaja Inga Paide innustas ja aitas teda sellega, et joonistas kooli logo ristpistena ruudulisele paberile.
Tikkimine nõuab aega ja kannatlikkust. Grete Liisil kulus esimesele padjale tikandi tegemiseks ligikaudu kolm kuud. Teine tikandiga padi valmis aga oluliselt kiiremini. „Arvan, et see oli sellepärast, et olin juba tikkimisega rohkem harjunud,“ arutles neiu. „Käsi oli kindlam ja ma ei pidanud iga asja üle mõtlema. Samuti tundus, et mu tehnika oli parem kui esimesel korral. Pistete suund jäi ühtlasem ja töö nägi korralikum välja. Teise töö tegemine andis mulle enesekindlust juurde, sest nägin ise, et olen arenenud ja oskan juba paremini tikkida kui alguses. Teise tikandi tikkimiseks kulus umbes kuu aega.“
Grete Liisi loovtööna valmis kaks ilusat patja, millele on tikitud Kambja Ignatsi Jaagu kooli logo. „Jäin lõpptulemusega väga rahule ning padjad tulid visuaalselt korrektsed ja kenad. Eriti jäin rahule, et logo kuju ja detailid jäid selgelt nähtavad ja tikand jäi üldiselt ühtlane.“ Edukas tikkija otsustas jätta valminud padjad koolile, et neil oleks kasutust ja need rõõmustaksid ka teisi inimesi.
Varasematelgi aastatel on olnud Kambja koolis lahkeid õpilasi, kes loovtööna tehtud pingi või mängu või mõne muu eseme on annetanud oma koolipere hüvanguks, kuid kooli logoga ilmestatud padjad mõjuvad selle kollektsiooni täiendajatena eriti sümboolse ja südamesooja teona.
Grete Liis Prantsi kingitud tikandiga patju võib võtta ka kui omamoodi märguannet sellest, et juba tänavu sügisel möödub 340 aastat sellest päevast, kui Kambja kandi talupoistele loodi avaram võimalus teadmiste kogumiseks. Ignatsi Jaagu kool Kambjas on taas jõudmas oma juubeliaastasse.
Värvika kujunemislooga logo
Kambja kooli logo kujunemislugu ulatub aastasse 1987. Oli küll alles nõukaaeg, kuid tol talvel ja kevadel tähistati Kambjas esmakordselt väga laialt ja suure pidulikkusega nii siinse haridusloo kui üldisemalt Bengt Gottfried Forseliuse õhutusel tegevust alustanud talurahvakoolide 300. aastapäeva.
Kambja kooli tollaste pidustuste puhul trükitud plakatitele ning tänu- ja aukirjadele andis soliidse ja pilkupüüdva näo vilistlasest kunstnik Tõnu Soo. Tema kavandi alusel valmistati ka heas teostuses rinnamärgid. Neist ühte võib näha legendaarse kooliajaloo professori Lembit Andreseni pintsakurevääril, kui vaadata rahvusringhäälingu veebiarhiivis kolmeminutilist Aktuaalse Kaamera uudislõiku, milles kajastati Kambja kooli 300. aastapäeva tähistamist.
Tõnu Soo kujundatud rinnamärgil oli kiri „Kambja kool“ ja aastaarv 1686. Märgil on kujutatud talupoissi, kes hoiab õlgadel hobuse range, millest moodustuvad tähed „a“ ja „b“. Talupoiss ja tekst märgil on kujundatud Rootsi värvides (sinine ja kollane). Aastaarvu 1686 raamib all servas sinimustvalge viir – selline kujundus kunstnikult oli tol ajahetkel väga julge ja ametlikke piire kompav, sest rahvusvärvide kasutamine oli ju nii keelatud kui ka karistatav.
Tõnu Soo loodud sümpaatset rinnamärki aluseks võttes kujundati Kambja kooli ametlik logo 2020. aastate algul. Esimesel koroonakevadel tegi vilistlane Heigo Mägi koolile avalikult pidamata jäänud sünnipäevaks toreda kingituse ja digitaliseeris, vektoriseeris, värvindas ning lõi erimõõdulised logod Tõnu Soo loodud trükislogost. Sellest ajast peale on logo olnud aktiivses kasutuses nii trükistel kui ka veebikeskkonnas. Kooli 335. sünnipäeva eel disainis vilistlane Eva Unt algse autori Tõnu Soo nõusolekul logo veelgi täpsemaks, lisades Ignatsi Jaagu nime ja määras ka logol kasutatavad värvitoonid.
Kambja kooli logo kujunemislugu vältas 35 aastat ning oli toetatud ja edasi viidud kolm vilistlase heast tahtest.
Toivo Ärtis
