Ülenurme Gümnaasium kuulub Euroopa Parlamendi partnerkoolide programmi EPAS, mis võimaldab koolil osaleda Euroopa Parlamendi noorteprogrammis Euroscola. Euroscola annab kesk- ja kutsekooliõpilastele võimaluse tutvuda Euroopa Liidu otsustusprotsessidega ning proovida ise parlamentaarset arutelu ja koostööd rahvusvahelises keskkonnas. Kuna programmis saab osaleda iga kahe aasta järel, toimus eelmine sarnane õppekäik 2023. aastal. Osalesime 12. mail toimunud 2025/2026. õppeaasta viimases Euroscola programmis.
Reis ise oli vaheldusrikas – bussiga Tallinna lennujaama, lennukiga Frankfurti ning sealt Lufthansa bussiliiniga Strasbourgi. Tagasi samamoodi. Mitmed seekordsed osalejad lendasid esimest korda ega jõudnud ära imestada, kuidas on võimalik ärgata Prantsusmaal, süüa lõunat Saksamaal ning jõuda tööpäeva lõpuks tagasi Eestisse.
Strasbourg on imeilus linn oma puitkarkassmajade, Illi jõe ja kanalitega. Levinud on ju arvamus, et igas õiges linnas on kas jõgi või mägi – või mõlemad. Õnneks jäi meil saabumisõhtul ja pärast Euroscola programmi veidi aega ka linnaga tutvuda. Vähem, kui oleks soovinud, kuid hea reisi tunnuseks ongi see, et tahaks veel kogeda ja näha.
Euroscola päev algas varakult – juba pool kaheksa hommikul olime Euroopa Parlamendi ees järjekorras, et läbida turvakontroll ja pääseda hoonesse sisse. Pärast prantsusepäraselt saiakeskset hommikusööki kogunes mitmesajapealine osalejaskond ovaalsaali, kus nii kohapealsetel osalejatel kui ka veebis liitunud koolidel oli võimalus esitada küsimusi Euroopa Parlamendi liikmele Andreas Schwabile.
Noori huvitas muu hulgas, mida Euroopa Liit teeb tööhõive toetamiseks olukorras, kus tehisintellekt ohustab mitmeid ameteid. Samuti küsiti puuetega inimeste võimaluste parandamise, õppimis- ja praktikavõimaluste, noorte eluasemeprobleemide, finantstoetuste, soolise ebavõrdsuse ja migratsiooni kohta. Tähelepanuta ei jäänud ka sõjad ning rahvusvahelised pinged – küsimusi esitati nii Ukraina, Venemaa, Iraani kui ka Gaza teemadel. Andreas Schwabi sõnul on Euroopa Liidu esimene prioriteet inimõiguste kaitse ning kuigi Euroopa elanike elujärg ei ole kunagi olnud parem, tuleb tähelepanelikult jälgida ka uusi väljakutseid ja ohte.
Teise paneeli teemaks oli nullsaaste ning selleteemalises arutelus osales videosilla vahendusel Euroopa Parlamendi poliitikaanalüütik Camille Siefridt. Lisaks Euroopa Liidu nullsaaste eesmärkidele ja jätkusuutlikuma tuleviku loomisele soovisid noored teada Ukraina sõja mõjust loodusele, Euroopa Liidu määruste vastuvõtmise ja täitmise korrast ning kliimasoojenemisega seotud küsimustest. Kõlama jäi mõte, et tasakaal tootmise ja tarbimise vahel aitab kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele. Samuti tõdeti, et kuigi osa keskkonnakahjustustest on pöördumatud ja lahenduste leidmine nõuab suuri investeeringuid, tuleb probleemidega siiski järjekindlalt tegeleda.
Kolmandas paneelis said õpilased ise proovida hääletamist ja omavahelist koostööd, mis andis parema arusaama sellest, kuidas Euroopa Parlament toimib ning kui oluline on koostöö nii mitmekeelses kui ka -kultuurilises keskkonnas.
Euroscola andis noortele võimaluse näha Euroopa Liitu mitte abstraktse institutsioonina, vaid paigana, kus arutatakse küsimusi, mis mõjutavad otseselt nende tulevikku.
Tagasiside osalenud õpilastelt
Lisette-Käroli: „Ma olen väga tänulik, et mul oli võimalus minna sellele õppereisile. Reis oli väga tore – nägin ja õppisin palju. Minu jaoks oli kõige huvitavam näha, kui julged on teiste riikide noored. Üritus ise oli väga hariv ja huvitav ning tunnen, et õppisin sellest palju. Tänu sellele reisile sain ka enda kohta palju uut teada ning hulgaliselt uusi kogemusi. Olen siiralt õnnelik ja tänulik, et mulle selline võimalus anti.”
Johanna-Janeli: „Mulle oli huvitav näha, kuidas toimuvad parlamendis istungid ja kuidas käib debatt nii paljude inimestega. Kogemus oli väga positiivne – uued kogemused, võimalus maailma näha ja korraks igapäevasest koolielust eemalduda. Mind üllatas eriti see, kui julged on noored – nad julgevad küsida küsimusi suure rahvahulga ees. Debatti läbi tehes ei olnud saalis kordagi vaikust ning, nagu öeldi, püstitasime 50 minuti jooksul rääkimise rekordi. Kui midagi muuta, siis võiks pikkade istungite vahel olla rohkem pause. Istungid kestsid kaks korda kolm tundi ning iga pooleteise tunni järel võiks olla 10–15-minutiline paus. Samuti võiks lõunal olla õpilastele rohkem võimalusi kui praegu.”
Karl: „Veendusin taas, et tuleb ise julge olla ja osa võtta. Kahju oli ainult sellest, et meie rühmast ei valitud kedagi rahva ees rääkima, kuigi hoidsime kogu aeg kätt üleval. Sellest hoolimata oli see väga tore kogemus.”
Mattias: „Oli väga huvitav. Sain teada, kuidas Euroopa Parlamendis otsuseid tehakse, kuidas saadikud erinevaid teemasid arutavad ja kuidas hääletamine toimub. Põnev oli näha suurt saali ja kogu seda kohta päriselus. Reisimine oli küll natuke väsitav – sinna ja tagasi minnes tuli palju oodata busside ja lennukite järel. See tegi päevad pikaks. Kokkuvõttes oli see siiski väga tore ja õpetlik reis. Sain uusi teadmisi ning nägin oma silmaga, kuidas tähtsaid otsuseid tehakse.”
Jaanika Kelmsaar
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
