Särav lõppakord edukale koorilauluaastale

181

Kambja laulukoori 210. aastapäeva tähistamiseks läinud aasta juunis korraldatud laulupeo õnnestumist kinnitab asjaolu, et Hilja Neumann kui koorivanem kutsuti 23. jaanuaril Tallinnasse Estonia teatrisse Eesti Kooriühingu aastakontserdile ja kultuuriministri vastuvõtule. Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate seas annab Eesti Kooriühing välja ka Aasta korraldaja tiitlit. Kambja segakoori ettepanekul kuulus Hilja Neumann tänavu nende 18 põhjalikult sõelutud kandidaadi sekka, kelle aktiivset tegevust kultuurielu korraldamisel võiks selle tiitliga esile tõsta.

Hilja Neumann on Kambja segakoori hea käekäigu nimel tegutsenud alates aastast 1990, kui lõpetati Tartu Raudteeklubi segakooriga 18 aastat kestnud kooslaul-mine ning taasalustati iseseisva kollektii-vina. Koorivanemal on olnud läbi aastate küllaga kohustusi: lauljate koori kutsumine, dirigentide leidmine, läbirääkimised koori tegevuse rahastamiseks, lauljatele esinemisriietuse hankimine, prooviruumid… Kambja valla ja Soomes asuva Toivakka sõprusvalla kultuurivahetus on keskendunud meie segakoori ja sealse kirikukoori tihedale koostööle, mille virgutamisele Hilja Neumann on tublisti kaasa aidanud. Kambja koor on käinud kolmel korral Toivakkas laulureisil, kuid esinemisi on olnud ka Lätis ja Peterburgis.

Hilja Neumanni kui koorivanema õlul on olnud kolme osavõtjaterohke laulupü-ha korraldamine Kambjas: uhke peoga tähistati laulukoori juubeleid nii 1994. kui 2004. aastal, laulupidu peeti ka 1998. aasta kihelkonnapäevade raames. Hilja Neumanni kui kroonikakirjutaja mõtte ja käega on talletatud Kambja segakoori tegevuse lugu korralikuks ajalooürikuks.

Rohkelt tööd ja toimetamist on jätkunud kõigisse Hilja Neumanni koorivanema-aastaisse, kuid 2004. aastat ilmestasid eriti suurejoonelised ettevõtmised ja õnnestumised. Eks Kambja juubelilaulupeo kordaminek, üldlaulupeo tuleteekonna läbi Kambja kulgema meelitamine ning kultuuriloolise trükise “Kambja segakoor 210” koostamine ja ilmutamine lõimusidki sobivaks kontekstiks, mis võimaldas kodukooril seada Hilja Neumann kandideerima Aasta tegija tiitlile. Asjaosaline ise peab oluliseks saavutuseks ka raha taotlemist, et hankida lauljatele uus esinemisriietus: meeslauljatele üikonnad, särgid, lipsud, naislauljatele kontsertvormi pluusid ja stiilsed Kambja naise rahvarõivasärgid.

Hilja Neumanni kui hea koostööpartneri nimi on tuntud ka väljaspool Kambjat – Eesti Segakooride Liidu asutajaliikme-na on ta läbi aastate aidanud korraldada Tuljaku võistulaulmist ning olnud seltsi revisjonikomisjoni liige.

“Ega mina seda Aasta tegija tiitlit ei saanud,” möönab Hilja Neumann pärast kõigi nominentide tänamiseks peetud tseremoonialt naasmist. “Tiitel läks Ilmar Mossile, kes on olnud läbi elu meie laulu- ja tantsupidude peakorraldaja.”

Toivo Ärtis

Kino maale