10.9 C
Kambja
Teisipäev, 30.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivÜlevaade vallavolikogu sügisistungitel otsustatust

Ülevaade vallavolikogu sügisistungitel otsustatust

.

Foto: Heigo Mägi 

Kambja vallavolikogu istungid toimusid 30. oktoobril ja 20. novembril 2014.

Kambja valla arengukava 2014 – 2021 uue redaktsiooni kinnitamine

Vallavolikogu kinnitas Kambja valla arengukava 2014 – 2021 uues redaktsioonis.

Arengukava on pidevalt uuendamist vajav dokument. Igal aastal peab volikogu hindama aasta jooksul saavutatut ja määratlema järgmised eesmärgid. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel.

Valla arengukava investeerimistegevuste eelarves planeeritakse 2015. aastaks kulutusi, mis on seotud tuletõrje veevõtukoha väljaehitamisega Kambjas, valla teede ehitusega, Kambja aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimisega ja komposteerimisplatsi rajamisega, hajaasustuse programmiga, Unipiha algkooli uue hoone projekti koostamisega, Kuuste kooli restaureerimise I etapiga, sotsiaalkeskuse projekti koostamisega. Kokku kavandatakse investeeringuteks kulutada 452 000 eurot, sellest toetuste arvelt 333 850 €.

Kambja valla 2014. aasta lisaeelarve

Vallavolikogu võttis vastu Kambja valla 2014. aasta lisaeelarve mahus 68 500 eurot.

Lisaeelarve sisu tutvustas volikogu liikmeile vallavalitsuse finantsjuht Eha Paade.

Omafinantseeringu garanteerimine

Vallavolikogu otsustas, et Kambja vald garanteerib kergliiklusteede toetusskeemi esitatava projekti „Puiestee tänava kergliiklustee rajamine“ omaosaluse valla 2015. aasta eelarves kogusummas 6300 eurot.

Munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa suuruse kehtestamine

Vallavolikogu määras, et munitsipaallasteasutuste majandamiskulude lapsevanema poolt kaetava osa suuruseks on 20 eurot [praegu 12 eurot] kuus ühe lapse kohta alates 1. jaanuarist 2015.

Lasteasutuse juhtkonnal on õigus kasutada lapsevanemate poolt kaetavast osast 40 % sihtotstarbeliselt lastele õppevahendite (sealhulgas mänguasjade) soetamiseks.

Kuuste kooli juures tegutseva lasteaia hoolekogu oli esitanud ettepaneku tõsta majandamiskulude lapsevanema poolt kaetavat osa kahes järgus: alates jaanuarist 17 euroni (sealhulgas 7 eurot õppekuludeks) ja septembrist 19 euroni. Lisaks soovitati eelnimetatud tasu tõstmine siduda miinimumpalga tõusuga.

Vallavalitsuse nimel sõna võtnud vallavanem Ivar Tedrema ei pidanud eelarve koostamise seisukohalt otstarbekaks, et lastevanematelt kogutavat tasu muudetaks aasta jooksul kahel korral. Vallavanema sõnutsi on kõnealune tasu Kambja vallas ka pärast tõstmist oluliselt odavam, kui paljudes teistes ümbruskonna omavalitsustes. Kambja vallas makstakse ka alushariduse toetust kõigile neile lapsevanematele, kel on kaks või enam lasteaiaealist last.

Sotsiaaltoetuste määrad 2015. aastal

Vallavolikogu kehtestas sotsiaaltoetuste määrad 2015. aastal:

  • lapse sünnitoetus 200 € [seni 190 €];
  • lapse aastaseks saamise toetus 150 € [seni 130 €];
  • alushariduse toetus 65 €;
  • kooliminekutoetus 65 €;
  • kooli lõpetamise toetus 65 €;
  • üliõpilastoetus kuni 35 € kuus [seni 30 €];
  • eakate inimeste sünnipäevatoetus 30 €;
  • Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetus 25 € kuus;
  • sõjaveterani toetus 95 €;
  • eakate küttetoetus 30 €;
  • matusetoetus 200 € [seni 95 €];
  • täiendav kütusetoetus kuni 65 €;
  • hooldajatoetuse määr 30 € [seni 25 €].

Maamaksumäära kehtestamine

Vallavolikogu otsustas kehtestada Kambja vallas maamaksumääraks 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava loodusliku rohumaa maamaksu määraks kehtestati 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Selle päevakorrapunkti arutamise käigus väljendas vallavanem Ivar Tedrema muret, et paljud eestlased on käitunud rumalalt, kui on oma maa maha müünud. Ka Kambja vallas olevat märkimisväärne hulk metsamaid juba suurte firmade käes.

Kui vallavolikogu kinnitas maamaksumääraks 2,5 protsenti maa maksustamishinnast – maksimaalse määra, mida seadus lubab kehtestada –, siis peeti silmas, et valdavalt on kõrgema maksu maksjateks maaäriga tegelejad või riigimetsamajandamise keskus.

Vallavanem Ivar Tedrema sõnas, et kõrgemast maamaksust eelarvesse lisanduva rahaga saab kindlasti midagi vajalikku ära tehtud.

Vallavanem möönis, et kuigi ka temal maamaks tõuseb, elab ta selle oma valla rahva huvides üle.

Toivo Ärtis

Loetumad