Kadripäev, mis avab ukse talvele ja sümboliseerib valguse ning puhtuse ootust, tõi sel aastal taas kodudesse rõõmu, laulmist ja iidseid kombeid. Külalisi oodati elevusega, sest kadrisandid on rahvapärimuses alati toonud head karjaõnne, tervist ja viljakust.
Maskeerunud kadrisandid – sageli just naised ja tüdrukud – astusid üle läve laulude saatel, soovides pererahvale jõukust ja õnne. Seekord ei puudunud ka ennustajakadri, kelle poole pöördusid uudishimulikud nii noorte kui ka vanade seast. Tema abil püüti aimata, kas tulemas on lapsi või lapselapsi, kas tervis püsib, rahakott kosub või kas leiba jätkub järgmise kadripäevani. Aarikese perenaisele ennustati seekord rahaõnne – järelikult saab plaane pidada.
Sel aastal tõid kadrirõõmu ka Unipiha koolilapsed, kes koos õpetajatega külastasid Kodijärve Kodu ja Aarike Hooldekeskust. Laste esitatud mõistatused pakkusid lahendamisrõõmu ning õigesti vastanuid premeeriti väikese meenega, tuues majadesse rõõmu ja elevust.
Külaskäigust ei puudunud ka veidi vallatumad traditsioonid. Kadriemal oli kaasas titt, kuid selle otsas ilutses hoopis puupea. Kadrititt ei hoidnud ka oma rõõmu tagasi – kui titt põrandale pissis, peeti seda heaks märgiks. Ikka viljakuse ja õnne nimel. Kadriema käis kõik vastuvõtjad rituaalselt kadrivitsaga üle, soovides neile tervist ja tugevust.
Teele mindi seekord kadrihobusega, et varbad enam külmast ei tuikaks. Ka muusikakadri ei jäänud kõrvale – koos kadritütardega lauldi üle tubade ja mängiti pilli.
Kadripäeva kombed ja uskumused, mis seovad tänase päeva järgmise aasta õnne, saagi ja tervisega, annavad tunnistust inimeste sügavatest sidemetest looduse rütmidega. Nii kanti ka seekord traditsioonid uhkelt edasi – rõõmu, nalja ja tulevase õnne ootuses.
Täname südamest kõiki vastuvõtjaid soojuse, kaasalöömise ja muidugi heldete andide eest.
Marju Rebane
Unipiha Algkooli direktori kohusetäitja
