Kaugkütteettevõtted (elutähtsa teenuse osutajana), suudavad tagada teenuse osutamise ka elektrikatkestuse korral. Selleks aga, et soojus jõuaks maja küttesüsteemi, peavad hoonete omanikud – sealhulgas korteriühistud – enda kriisivalmidust tõstma. Lihtsaim ja taskukohaseim viis on luua soojussõlmele varutoitevalmidus.
Elektrikatkestuse korral püsib hoone soojana vaid siis, kui soojussõlmes ehk hoone küttesüsteemi südames on olemas varutoite ühendamise võimalus ja varutoiteseade. Varutoide on elektrivarustus, mis elektrikatkestuse korral lülitatakse sisse, et hoida soojussõlme töös varutoiteseadme, näiteks invertergeneraatori, abil. Ilma elektrita ei tööta küttesüsteemi pumbad, torudes ei toimu veeringlust, vesi hakkab jahtuma ja hoone sisetemperatuur langema. Sõltuvalt välisõhu temperatuurist, hoone konstruktsioonist ja seisukorrast on pikema elektrikatkestuse korral oht torude külmumiseks.
Valmiduse tagab ümberlüliti ja jõupistik
Varutoitevalmiduse loomiseks on vaja soojussõlme kilbile lisada ümberlüliti ja jõupistik. Ümberlüliti abil saab soojussõlme toite ümber lülitada varutoitele, kui elektrit ei ole, ja uuesti põhivõrku, kui elektriühendus on taastunud. Jõupistik on vajalik, et ühendada varutoiteseade soojussõlmega.
Nende tööde teostamiseks on vaja kutsuda pädev elektrik, kes teeb selgeks töö mahu ja annab vajadusel nõu, kuidas valida soojussõlmele sobivat varutoiteseadet.
Millist varutoiteallikat siis valida?
Ümberlüliti ja pistiku abil saab soojussõlme ühendada varutoiteseadmega. Levinuim varutoiteseade on invertergeneraator. See on soojussõlmele sobivaim, kuna soojussõlm vajab tööks ja seadmete korrasolekuks stabiilset elektrit.
Invertergeneraatori valimisel tuleb lähtuda soojussõlme elektritarbest. Näiteks nelja trepikojaga viiekorruselise hoone soojussõlme elektritarbimine on keskeltläbi 0,7 kW ja sellele sobib invertergeneraator, mille võimsus on vähemalt 1 kW.
Ühe varutoiteallikana saab siinusinverteri ja klemmide abil kasutada ka sõiduauto akut. Lisaks on olemas teisi varutoiteseadmeid, nagu akupangad, päikeseenergiapõhised süsteemid koos akude ja inverteritega, vesinik-generaator jne, kuid need on täna veel vähemlevinud lahendused.
Taskukohane varutoitevalmidus
Varutoiteallika ühendused teeb pädev elektrik, kellel kulub tööks keskeltläbi 5-8 tundi. Ühendustööde hind sõltub elektriku tunnihinnast (ca 30–50 eurot/h) ja tegelikult kulunud ajast. Ühenduse jaoks vajalike materjalide (kaabel, ümberlüliti, jõupistik, jätkupesa, moodulkilp jne) maksumus on ligi 250 eurot.
Lisaks tuleb kanda sobiva varutoiteseadme ja kütuse kulu. Näiteks, nelja trepikojaga viiekordse korterelamu soojussõlme elektritarbimine on umbes 0,7 kW. Sellisel juhul sobib varutoiteseadmena invertergeneraator, mille võimsus on vähemalt 1 kW. Sobiva generaatori võib turult leida alates 300 eurost.
Suure ühistu peale on selline investeering taskukohane ning tagab kriisikindluse.
Energiakontsern UTILITAS
