Keskkonnaameti annab teada, et külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.
Keskkonnaagentuuri sünoptikud lubavad miinuskraade, mis soodustavad siseveekogudel jää paksenemist ja jääolude stabiliseerumist. Jääolud ei kujune aga kõikjal ühtlaselt ning enne jääle minekut on oluline tutvuda värske infoga Keskkonnaagentuuri jääkaardil.
Veekogude jää muutub laialdasemaks ja ka paksemaks. Kuid tuleb arvestada, et lumega kaetud aladel on paksuse lisandumine aeglane.
Jääolud Eesti jõgedel on hetkeseisuga väga varieeruvad – paljudel jõgedel on täielik jääkate, kuid on ka jõgesid või jõelõike, kus jääkate on osaline ja olenemata külmakraadidest täielikku jääkatet ei tekigi. Jääkatte moodustumine ja selle paksus vooluveekogudel oleneb mitmetest teguritest nagu jõe sügavus, vee voolukiirus ja allikate olemasolu. Seetõttu peab jõe jääle minekul olema eriti ettevaatlik ja jää tegelikku paksust kontrollima.
Oluline on pidada meeles, et ilmastiku muutumisel võivad ka jääolud muutuda kiiresti ning kaart on informatiivne – igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise.
Keskkonnaagentuuri jääkaart on kättesaadav ilmaäpis ILM+ ning veebis aadressil jaakaart.envir.ee (uuendatakse igapäevaselt kella 14-ks).
- Veenduge alati, kas jää kannab ja liikuge võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
- Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
- Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
- Praksumist kuuldes lahkuge kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
- Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
- Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
- Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
- Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Lisainfo: Keskkonnaagentuur
