Eesti raamatu aasta Tõrvandi Raamatuklubis

Raamatuaasta avamine toimus eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril 2025 Tõrvandi Raamatukogus. Lisaks raamatuklubi liikmetele oli kohale tulnud ka teisi kirjandushuvilisi. Suur rõõm oli tervitada valla esindajat Liis Rosinat, kes tol hetkel oli Kambja abivallavanem. Liisile meeldib raamatuid lugeda, tema erilised lemmikud on krimiromaanid. Koos arutlesime eesti kirjanduse ja kirjanike üle ning esitleti ka oma hetkelemmikuid. Jagati üksteisele raamatusoovitusi ning maiustati kringli ja kommidega. Kohvi ja teed ning midagi maitsvat leidub alati ka raamatuklubi koosviibimistel. Ühiselt otsustati terve aasta jooksul lugeda ainult eesti autorite sulest ilmunud teoseid. Nii mõnelegi oli see huvitav väljakutse, sest kogenud raamatuhuvilistel on aja jooksul tekkinud oma kindlad lemmikkirjanikud.

Tõrvandi Raamatukogu direktor Katre Puusta avasõnad

Eesti raamat 500 on oluline, sest see tähistab eestikeelse raamatu ja kirjasõna järjepidevust ning meie kultuuri kestmist läbi sajandite. Raamatud on aidanud hoida ja arendada eesti keelt, rahvuslikku identiteeti ning haridust. See juubel tuletab meelde, et väike keel ja kultuur püsivad elujõulised tänu lugemisele, kirjutamisele ja teadmiste edasiandmisele. Lugemine on oluline, sest see arendab mõtlemist, sõnavara ja keeleoskust ning aitab paremini maailma mõista. Raamatud avardavad silmaringi, õpetavad empaatiat ja kriitilist mõtlemist. Samuti toetab lugemine vaimset heaolu ja aitab teadmisi põlvest põlve edasi kanda.
Raamatukogu on tähtis, sest see tagab kõigile vaba juurdepääsu teadmistele, haridusele ja kultuurile. Raamatukogu toetab lugemisharjumust, elukestvat õpet ja infooskuste arengut. Lisaks on raamatukogu kogukonnakeskus, mis hoiab ja edendab keelt, mälu ning vaimset pärandit.

Raamatuklubis osalemine julgustab rohkem lugema ja avastama teoseid, mida muidu ise ei valiks. Liikmete vahel tekkivad arutelud arendavad mõtlemist, eneseväljendust ja kuulamisoskust ning pakuvad uusi vaatenurki. Lisaks loob raamatuklubi kuuluvustunnet ja annab võimaluse lugemisrõõmu teistega jagada.

Arvustused

Maarika: Eia Uusi „Kirjad Buenos Airesest“ oli kindlasti üks neist raamatutest, mis mind sel aastal puudutas. Selles raamatus põrkuvad kaks kultuurikeskkonda, kuid autor räägib ka inimeseks olemisest ja kasvamisest. See raamat viib sind teekonnale eksootilisse Buenos Airesesse, samal ajal ka teekonnale inimhinges ja sinus eneses. Autori kergelt boheemlaslik lähenemine võib hetkeks tunduda pinnapealsena, kuid ainult hetkeks. Tegelikkuses on raamat väga sügav ja isiklik, seda nii autori kui ka lugeja jaoks. Autor teab, kuidas sõnu ritta seada ning kuidas su hinge puudutada. Ikka selleks, et saaksid võtta ette järgmise sammu inimeseks olemise teekonnal.
Anu: Ma olin kahe raamatu vahel ja minu esimene lemmik on „Ellujääja“, ta käib minuga kaasas. Ma mõtlen sageli nendele sündmustele, sügav kummardus sellele naisele. Teine lemmik oli „Kurat ja ingel mu õlal“, see raamat väga kõnetas mind.
Keiu: Parim Valentine Nõlvak „Ellujääja“. Väga huvitav ja põnev raamat. Need kogemused ja sündmused, mis see naisterahvas läbi elas, olid ikka vägevad. Ta ise oli uskumatult julge, tark ja sageli ka kaval, aga mitte halvas mõttes, vaid enda elu säästmiseks. Mul on nii hea meel, et sain lugeda raamatut sellisest erakordsest naisest.
Katre: Minu vaieldamatu lemmik oli „Ellujääja“. Antud raamat on pingeline ja mõtlemapanev, keskendub inimese vastupidavusele ning valikutele äärmuslikes olukordades. Lugu hoiab lugejat pidevalt tähelepanelikuna, sest peategelase sisemised heitlused on sama olulised kui välised ohud. Autor käsitleb oskuslikult hirmu, lootuse ja tahtejõu vahelist tasakaalu. Raamat paneb mõtlema, mida tähendab ellu jääda – mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. Teine lemmik oli „Kurat ja ingel mu õlal“, teos, mida oli raske käest ära panna. Tekitas külmavärinaid ja vihapurskeid, oleks tahtnud tegelasi raputama minna.
Kersti: Minu lemmik on Mihkel Mutt „Hiired tuules“. Väga hästi kirjutatud. Väga hea inimpsühholoogia kujutamine. Ajatu teos: inimlikud valikud, mugavus, kohandumine võimuga — need teemad korduvad igal ajal. „Hiired tuules“ on mõtlemapanev ja vaoshoitud romaan inimestest, kes satuvad suurte ühiskondlike muutuste keerisesse. Mihkel Mutt ei jutusta kangelastest, vaid tavalistest inimestest — neist, kes kohanevad, vaikivad, õigustavad end ja püüavad lihtsalt hakkama saada.
Merike: Mõeldes tagasi nendele eesti autorite poolt kirjutatud raamatutele, siis igaüks neist kõnetas mind mingil määral. Mõni jäi meelde oma kirjutamise stiili või biograafilise sündmustiku esitamise tõttu. “Risti soldati mõistatus” meeldis näiteks oma põneva sisu poolest, et jätkasin koheselt ka sarja järgmiste osadega. Mõne raamatu puhul tuli sõna tähendust otsida Sõnaveebist või teha mõttes suur ajarännak minevikku. Kõrgema klassi teoste puhul nagu „Kuldne kroon“ või „Hiired tuules“ tuli end mugavustsoonist välja raputada, sest tegemist polnud ajaviiteromaaniga, mis öökapil lebaks. Neid raamatuid tuli alustada mitmeid kordi, kõrvale tõsta ja siis uuesti alustada. See oli paras väljakutse, mis ongi üks meie raamatuklubi põhimõtetest, et lugeda palju erinevaid kirjanduslikke stiile. Aga kui
nüüd peaks uuesti valima ühe raamatu sellest nimekirjast, siis see oleks maagilis-realistlik jutustus „Põdravalgus“ Piret Jaaksi sulest.
Eesti raamatu aasta kestis kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026. Raamatuklubi kohtus 12. märtsil ja lõpetas juubeliaasta ajuteadlase Jaan Aru raamatuga „Loovusest ja logelemisest“.

Merike Vestmann
Tõrvandi Raamatuklubist