Oktoober 1766. 23 poissi ja Matsi Toomas – lugeda ja kirjutada oskav mõisa viinapruul—nii väidavad ürikud. Algas Liivimaa kubermangus „matside“ koolitamine ja seekord võimude käsul ning mõisnike heldusel.
Selliseid koole oli Eestimaal üle 300. „Matsid“ pidid lugemise ja kirikulaulu selgeks saama. Enamik neist koolidest on kadunud või teistega liitunud.
Reola mõisakool on kasvanud. 260 aastat ja 26 koolijuhatajat või direktorit. Nii väidavad kroonikad ja ajalooallikad. Koolitaredeks on olnud üks neist rehielamu, 1927. aastal ehitatud Reola koolihoone ja 1984. aastal rajatud ning mitu korda laiendatud praegune Ülenurme Gümnaasiumi koolikompleks.
1100 või enamgi õpilast ja sadakond õpetajat ning neist oma kooli vilistlasi 10.
Eesti Vabariigi suurim maagümnaasium oma 21. sajandile kohase koolihoone, võimlakompleksi ja rahvusvahelistele nõuetele vastava staadioniga ning kirsiks tordile oma muusikakooliga, mis kasvas välja muusikaklassidest 1989. aastal. Direktoriks oli siis Vello Voltein.
Ülenurme Gümnaasium sündis Ülenurme õppe- ja katsemajandi (ÕKM) soovil ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori Arnold Rüütli igakülgsel toel, ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimehena juba kooli patrioodina ning Tartu rajooni juhtorganite tähelepanul ja abil. Kool arenes laiuti ja kvalitatiivselt ning koolile omistati 2001.aastal Eestimaa kauneima kooli tiitel ja selle tunnusena ehib kooli professor, akadeemik Anu Raua seinavaip „Põllukummardajad“.
Ülenurme kooli materiaalse arengu eest hoolitses väga Ülenurme ÕKM, vallavalitsused mitmete juurdeehituste eest, et valla lapsed kooli ära mahuksid ning neil oleksid kaasaegsed elu- ja õppimistingimused. Ja kokkuvõtteks peab märkima, et Ülenurme õpilastel on need parimad.
Ülenurme Gümnaasiumi edulugu on ümber lükanud väited, et vabariigile vajalikud isikud tulevad ikka eliitkoolidest, st linnast. Meil on piisavalt „vapitegelasi“, kuid neid ei seostata Ülenurme Gümnaasiumiga. Nimetan neist mõned, et jutt liiga pikk ei oleks. Valdur Mikita – semiootik, kirjanik, loodusmees (2. lend), Meelis Luht – juhib praegu Tartu linna rahaasju (2. lend), professor Rainer Kattel – majandusteadlane (6. lend), professor Liina Lindström – keeleteadlane Tartu Ülikoolis (5. lend). Margo Lemetti – tuntud jurist.
Aga sportlased – Tiidrek Nurme, Kaur Kivistik, Cristel Vahtra, hulgi korvpallureid ning kergejõustiklasi. Hulgi sportlasi – maailma ja Euroopa meistreid erinevatelt spordialadelt. Aga muusikud Eeva Talsi (Lindal), Mari Jürjens (Pokinen).
Riik on nii tugev, kui tugevad on nende kaitsjad. Neid meil jagub. EV kaitseväe ohvitserid Kuido Pettai (kolonel Tõrvandist), Ivo Silbaum ja veel mõned majorid, kaptenid. Leidub politseinikke. Leidub põllumehi ja spetsialiste igalt elualalt.
Ärksaid mõtteid edaspidiseks.
Tarmo Kerstna
Ülenurme koolijuht aastail 1984–2002
