Internetist Kambja vallas informaatiku pilgu läbi

256

Vallavalitsuse informaatik Sulev Kaasik vastab leheveergudel üldistatult neile küsimustele, mida kambjalased temalt ikka aeg-ajalt küsivad.

Millal on vallaelanikel võimalus liituda korraliku interneti levialaga?

Eesti infoühiskonna arengukava 2013 eesmärgiks on fiiberoptilise baasvõrgu väljaehitamine arvestusega, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuksid baasvõrgu liitumispunktile lähemal kui 1,5 km, ja 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel oleks võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada Internetiühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.

Täispikk info on kättesaadav aadressil http://www.mkm.ee/public/IY_arengukava_2013.rtf.

Kambja vallas alustatakse baasvõrgu ehitust esimesena Kambjas, Kuustes, Pangodis ja Kammeris.

Kuidas kohe internetti saada?

Kambja vallas on kättesaadavad üsna mitme pakkuja teenused. Püüan igaühe olulisemad omadused välja tuua. Nimekiri ei pruugi olla täielik ja allakirjutanu ei võta endale vastutust väljatoodud kiiruste ja hindade õigsuse osas – vajadusel täpsustage kindlasti üle.

elionElion (http://tv.elion.ee/tellimine-ja-hinnad.php):

Tehnilise võimaluse korral on Kambjas saadaval „Kodulahendus Mini” (sh internet 4Mbps alla/768kbps üles, telefon ja TV), Kuustes ja Kammeris 1Mbps internet ja telefon. Kõigi variantide hind on 259 kr kuus. Seadmed saab kaheaastase lepinguga tasuta. Arvatavasti parim valik Kambja alevikus kiire internetiühenduse soovijale.

Kernel:

„Kambja kortermajalahendus“ on saadaval kohtvõrgu kaudu, mis praeguseks on paigaldatud ¾ korteritest. Ühenduskiirusel 2Mbps/512kbps on hind 200 kr kuus. Klientseade (ruuter) ei ole vajalik, kuid ruuteri puudumisel ja mitme arvuti kasutamisel tuleb kõik arvutid registreerida. Sobib kliendile, kes sooviks Elioni teenusega võrreldes veidi väiksemat kuumaksu, kellel digi-tv on olemas ja lauatelefoni pole vaja.

kernelKernel (www.kernel.ee):

Traadita lahendus on saadaval otsenähtavuse korral klientseadmest mõne tugijaamani. Tugijaamasid on ainuüksi Kambja vallas 3, lisaks mitmed naabervaldades. Täpsema kaardi leiab Kerneli kodulehelt. „Tartu Extra“ paketi hinnaks 1Mbps/512kbps kiirusel on 350 kr kuus. Klientseade maksab 3300-3800 kr, võimalik ka rentida. Kuna ühenduse kiirus ei tulene seadmetest, vaid vastavast piirangust, on üsna tõenäone, et lubatud kiirusega ühendus ongi kliendile kättesaadav.

leviraLevira WiMAX (www.levira.ee):

Levib lühemate vahemaade taha ka otsenähtavuseta, kuid Kambja vallas ühenduse saamiseks oleks parem, kui mast kätte paistaks. Võrreldes Kõu-ga võimaldavad seadmed suuremat sidekiirust – seega peaks sõltuvus teiste kasutajate aktiivsusest väiksem olema. 1Mbps/256kbps kiirusega ühenduse eest küsitakse eri edasimüüjate poolt 355-455 kr. Puuduseks on kallid klientseadmed – välja ostes üle 5000 krooni, rentides enamasti umbes 150 krooni kuus.

eesti energiakõuKõu (www.kou.ee):

Traadita lahendus, mis levib otsenähtavuseta, kehvema leviga piirkondades võib olla vajalik välisantenn. Kuna seadmete maksimaalne ühenduskiirus on 3,1Mbps/ 1,8Mbps, sõltub saadav ühendus piirkonna teiste klientide tarbimisest. Tavaliselt jääb reaalne allalaadimiskiirus vahemikku 0.3-1Mbps. Kuutasu on 298 kr. Kulud seadmele on võimalik hoida umbes 1500 kroonil (USB-pulk, paketid Kõu12, Kõu24). Soodne valik hea leviga mobiilse interneti vajajale, kes lepib pisut aeglasema ühendusega, või internetisoovijale, kelleni muude võrkude levi ei ulatu.

emtelisatele2EMT, Elisa ja TELE2 pakutavate internetiteenuste kiirus GPRS levialas jääb väikeseks; 3G levialas võiks kiirus lauaarvutile isegi sobilik olla, kuid praegune mahupõhine hinnakujundus (kallimatel pakettidel kuni 3GB/kuus) muudab sellise teenuse igapäevaseks kasutuseks liiga kalliks.

Kuidas odavamalt saaks?

Keskmine internetikasutaja tarbib isegi 1Mbps ühenduse korral kõigest mõne protsendi võimalikust. Seega on võimalik jagada oma internetiühendust ka kümne naabriga nii, et teenuse kvaliteet ei kannata. Kambja kortermajade – ja eriti oma trepikoja – piires on jagamiseks võimalik kasutada juba välja ehitatud kaabelvõrku, eramajades ja üle õue on WiFi seadmetega lihtsam ühendusi ehitada. Midagi keerulist ega kallist siin vaja ei ole, juhtnööre paigalduseks võib küsida allpool olevalt e-postilt.

Kas tasuta ei saa?

Ikka saab – tuleb lihtsalt leida keegi, kes Teile oma ühendust tasuta jagaks.

Kambja kortermajades näiteks saab juba neljandat aastat, hetkel isegi mitme jagaja käest.

Miks internet nii aeglane on?

Igal üksikjuhul võib olla erinev põhjus. Ei aita muu, kui tuleb välja uurida.

Interneti kiirust iseloomustavad latentsus, mis näitab üksiku andmepaketi liikumise kiirust, ja läbilaskevõime, mis näitab andmevoo mahtu ajaühikus. Mõlemad kiirused on olulised ja neid saab üsna vähese vaevaga ise mõõta. Kehva ühenduse korral tuleks uurida ka paketikadu.

Ühenduse kvaliteeti mõõtva vahendi leiab mõnest selleteemalisest portaalist (nt http://speedtest.net, oma ühenduse aegluse hindamiseks tuleks mõõta kiirust teenusepakkujani), kuid vajalikud vahendid on olemas ka igaühe koduarvutis.

Latentsuse mõõtmiseks sobib tavaline käsurea – utiliit ping. „Pingida“ tuleks mõnd teenusepakkuja võrgus asuvat serverit, Elionil näiteks ping www.neti.ee, Kernelil www.kernel.ee jne.

Läbilaskevõime kohta annavad infot ka kasutajaprogrammid, kuid mugavam võib olla kasutada mõnd kiirusemõõtjat (nt http://www.ruuter.ee).

Kiire internetiühenduse latents (ping) peaks väikese andmepaketiga jääma 20-40ms kanti, mobiilsetel ühendustel võib vastav aeg olla suurem.

Kui ühenduse läbilaskevõime on selline nagu teenusepakkujaga kokku lepitud, latentsusnäitajad korras ja paketikadu puudub või on väike, on aegluse põhjuseks pigem oma arvuti või inteneti teises otsas asuv
veebiserver.

Sulev Kaasik,

informaatik
Kambja vallavalitsus
e-post sulev@kambja.ee

Kino maale