Infot ja nõuandeid hooldusravi valdkonnast

185

Hooldusravi on õendushooldusteenus, mille eesmärgiks on saavutada patsiendi parim võimalik toimetulek igapäevase eluga.

Inimeste hooldamisega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Haigekassa maksab hooldusravi eest, mida osutatakse meditsiinilisel näidustusel. Seda teenust osutavad erinevad tervishoiuteenuste osutajad.

Hooldusravi ei ole sama, mis hooldekodu- ja hoolekandeteenused, kuid neil on siiski kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme.

Hooldusravi osutatakse nii statsionaarselt (haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). Hooldusravile suunab arst saatekirjaga.

Kes vajavad statsionaarset hooldusravi?

 

Hooldusravi vajavad sageli eakad ja mitmete krooniliste haigustega patsiendid, kes ise ei tule oma haigusseisundi tõttu iseseisvalt toime ning vajavad pidevalt meditsiiniõe abi. Hooldusravi on sageli näidustatud peale aktiivravi ja vahel ennetab haiglasse sattumist.

Kes maksab hooldusravi eest?

Statsionaarse ehk haigla hooldusravi eest maksab haigekassa 85% ja inimene ise 15%. See tähendab, et haigekassa maksab ühe päeva eest haiglale ligikaudu 538 krooni, kuus on see umbes 16 140 krooni. Inimene ise maksab ühe päeva eest ligikaudu 95 krooni, kuus on see umbes 2 850 krooni. Lisaks, sarnaselt eriarstiabile, tasub inimene voodipäevatasu 25 krooni päevas, ning seda tohib raviasutus võtta esimese kümne ravipäeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta.

Statsionaarse hooldusravi kõrval pakutakse ka ambulatoorset hooldusravi ehk kodust õendusabi. See on inimesele mugavam, sest ta saab meditsiiniõe abi oma kodus. Ka rahaliselt on see nii ühiskonnale kui ka inimesele ja tema omastele odavam. Ambulatoorne hooldusravi on patsiendile tasuta, selle eest maksab haigekassa.

Kust täpsemat infot saab?

 

Nõu saamiseks tuleb pöörduda oma raviarsti poole.

Svetlana Zamkovaja
Eesti Haigekassa Tartu osakonna
ravikindlustushüvitiste büroo juhataja

Kino maale