„Raamat, raamat, raamat on see, mis sind alt ei vea…“

270

Ühislaulmine. Esiplaanil pianist-saatja.nii esitas Kuuste raamatukogu 85. aastapäeva tähistamisele kogunenud peoliste spontaanne ühendkoor Henno Käo luuleridade kaudu kiidulaulu raamatule.

Ühislaulmine. Esiplaanil pianist-saatja.– nii esitas Kuuste raamatukogu 85. aastapäeva tähistamisele kogunenud peoliste spontaanne ühendkoor Henno Käo luuleridade kaudu kiidulaulu raamatule.

Raamatukogu on raamatu kodu…

Leelo Tungal

Kuuste kooli saalis 18. novembril peetud sünnipäeval meenutasime fotosarja toel, kuidas raamatukogu on oma eluea jooksul kuus korda kolinud ja sugugi mitte alati parematesse tingimustesse. Vanarahvas teab aga rääkida, et kolm kolimist võrduvat ühe tulekahjuga…

1941. aastal toodi raamatukogu Sipe koolimajast üle Vana-Kuuste mõisahoonesse, kus asusid tööle ka Vana-Kuuste valla täitevkomitee ja rahvamaja.

1951. aastal kolis raamatukogu vastavatud koolile ruumi tehes mõisa kõrvale moonakamajja, 1960ndate alguses Vana-Kuuste uhkeima taluhäärberi kahte kolhoosi Uus Elu kontorist vabanenud tuppa.

1970-80ndad möödusid kunagise Sika talu peremeheta jäänud ruumides, kust erastamistuuled surusid raamatukogu 1990ndateks kõigi aegade halvimatesse tingimustesse – kolhoosi töökoja kütteta abiruumi.

Viimane kolimine 2001. aastal tõi raamatukogu tagasi Vana-Kuuste mõisahoonesse, kus mahume nüüd kenasti kooli ja lasteaiaga ühe katuse alla.

Üks talueit Vana-Kuustes kandis hauduvat kana juustes…

Ilmar Laaban

Kuna Vana-Kuuste on jõudnud päris paljude raamatute lehekülgedele, väärisid loomulikult raamatukogu sünnipäeval meenutamist ka meie kandiga seotud kirjanikud ning kirjandusteosed. Sedapuhku rääkisime ajanappuse tõttu vaid ilukirjandusest.

20. sajandi alguse luule suurkuju Henrik Visnapuu meenutab nii postuumselt ilmunud mälestusteraamatus “Päike ja jõgi” (1951) kui mõnedes luuleridades südamesoojusega lapsepõlveaastaid Vana-Kuuste mail ja õpinguid Sipe ministeeriumikoolis.

 

Üits ränikivi jäi mu kuvve tasku,

Mul, poisik’sel kui lõppes lingu lask,

All Tõõraste ja kaugel Kambja.

 

Öö vere jäljed leppa salvand rooste

See tuleb taevast, tuleb Reola soost –

Eel ikka sinendusen Kambja.

/—/

Kus olen, kuhu lähen siit?

Käen pigistan üht väikest räni kildu,

Mis tasku jäi, kui lõppes lingu pild.

Võib elu veel mind siia-sinna pildu,

Mul kaasan noorusest üits ränikild.

 

Vana-Kuustes sündinud ja kasvanud Kalju Kanguri loomingust moodustab suure osa loodusluule, milles sageli on äratuntavad kodukandi motiivid. Samuti on Kangur käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet, ta on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja. Tähtsa osa Kalju Kanguri loomingust moodustavad lasteluuletused, mis on innustanud Kuuste raamatukogu ja kooli korraldama juba aastaid luuletaja sünnipäevale pühendatud laste etlusvõistlust.

Hermann Sergo “Randröövel” on algselt „Näkimadalate” jätkuna kavandatud, kuid hiljem iseseisvaks teoseks kujunenud tõsielul põhinev romaan, mille nimitegelane, Vana-Kuuste mõisas sündinud ja kasvanud kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli ühelt poolt tark ja õppinud kõrgaadlik, teisalt aga Hiiu vandiraiujate peamees, kes karidele sõitnud laevade röövpäästmisega hiigelvaranduse kokku ajas ning mõrvas süüdimõistetuna oma elupäevad Siberis lõpetas. Sama lugu on aluseks Gustav Ernesaksa ooperile “Tormide rand”.

Silver Anniko 1979. aastal ilmunud tolleaegse kultusromaani “Rusikad” peategelase Joona seiklusrikka elu üks etapp kulgeb 1931. ja 1932. aastal Tartu – Petseri raudtee ehitusel Reolas ja Vana-Kuustes. Olulise tegevuspaigana on kujutatud Röövlimäge selle nimele väärilise taustana kriminaalsele loole, millesse rahaahne peategelane eneselegi ootamatult satub.

Sürrealistlik luuletaja Ilmar Laaban, kes muuhulgas kirjutas ka terve rea eesti kohanimedest lähtuvaid humoorikaid absurdiluuletusi limerikke, on aga ilmselt ära teeninud Vana-Kuuste naispere igavese pahameele.

Uue hoo on meie kodukandi kandumine eesti ilukirjanduse kaardile sisse saanud Kersti Kivirüüdi põnevas loomingus. Tulihingelise Vana-Kuuste patrioodina on Kersti kajastanud siinse elu salapärast minevikku ja olevikku kõigis oma seni ilmunud raamatutes. “Okultismiklubi” ja “Okultismiklubi 2” on inspireeritud Vana-Kuuste kandis aset leidvatest paranähtustest ning Kuuste Q-klubi ulmelistest seiklustest.

Sünnipäevapeol esitletud uudisteose “Kaku kabel” esimene pool sisaldab mitu närvekõditavat Vana-Kuuste tondi- ja hirmujuttu.

Kõigi nimetatud teoste lisaväärtuseks kohalikele lugejatele on teadagi äratundmisrõõm nii tegelaste kui tegevuspaikade osas.

kui nõiad sool lund sõelusid…

Juhan Jaik, “Võrumaa jutud“

Just Kersti kirjanduslikust suunitlusest lähtudes otsustasime teha sünnipäevapeol ka kummarduse rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele, sedapuhku Juhan Jaigi loomingu najal.

Ühelt poolt soovis Kersti tutvustada Jaigi loomingu paremikku kuuluvaid folkloorse värvingu ja fantastilise elemendiga lugusid, mis teda lapsest saati köitnud ja inspireerinud. Seejuures olid talle abiks Kuuste kooli õpilaste Jaigi lugudel põhinevad loomingukatsetused: 5. klassi poiste tehtud animatsioon “Kuumees” ja näiteringi uudislavastuse “Kuninga kingsepad” tutvustus.

Teisalt ajendas Jaigi poole pöörduma asjaolu, et meie peol esitletud “Kaku kabeli “ ilmumist toetas Kerstile määratud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutseva Juhan Jaigi mälestusfondi stipendium.

Raamatu andis välja kirjastus Canopus, kellelt on ilmunud ka vanameister Jaigi loomingu paremik. Meie peole palutud kirjastuse juhataja Tõnu Lember tutvustas oma kirjastajateed ning andis Kuuste raamatukogule üle suurejoonelise kingituse – 67 Canopuse üllitatud raamatut, peamiselt Juhan Jaigi ja kirjastaja ema Ira Lemberi populaarseid teoseid.

Tahad saada targaks, rikkaks, ilusaks ja tugevaks –

ole lahke, mis seal ikka: hakka kohe lugejaks!

Leelo Tungal

Raamatukogu on loodud eelkõige lugejate jaoks, ilma nendeta oleks rahvaraamatukogu lausa mõttetu. Seetõttu olid juubelitänukirja väärt aktiivseimad lugejad nii täiskasvanute kui laste hulgast.

Viimase viie aasta laenutuste põhjal pälvisid tänukirja Evi Allikmaa, Liivia Rätsep, Niina Kivimaa, Rein Lindström, Liidia Piir, Mare Hermann, Tiina Kolsar ja Aino Sell.

Kuuste kooli õpilastest väärisid tubli lugejana tunnustust Kadi Mandel, Ristin Kaseorg, Maarja Rannik, Karmen Vesso, Ketlyn Kaldma ja Kaimo Lõim. Suurimate raamatusõprade Kadi ja Ristini lugemishuvi võib ehk kirjutada osaliselt salapärase aura arvele, mille tekitab tõik, et just nende kodumajad on varem olnud koduks ka Kuuste raamatukogule.

Rõõm on märkida, et val
davalt naislugejate tänureas oli mõlemas vanuseklassis ka üks tubli meessoo au päästja.

Õnne soovis õnne ja Kalli tegi kalli…

Heljo Mänd

Tänan südamest kõiki suuri ja väikesi peolisi, õnnitlejaid ja abilisi.

Eriline tänu kirjastuse Canopus juhatajale Tõnu Lemberile eespool nimetatud hiigelkingituse eest, kirjastuse Grenader juhatajale Aimur Kruusele, kes oma ema Raili kaudu õnnesoovid ja kopsaka kastitäie Grenaderi uudiskirjandust läkitas ja muidugi meie kirjanikule Kersti Kivirüüdile, kes nii oma uudisteose kui särava esinemisega peole õige jume ja hoo andis.

Vaimukuse tänupunktid lähevad aga Kambja raamatukogu sõbralikule kolletiivile, kelle kingitus aitas meie lugejate hääbunud Cartlandi-huvi taaselustada.

Tore pidu raamatu, raamatusõprade ja raamatukogu auks jätkus lugemist kui magusat naudingut sümboliseerivas tordilauas.

Kohtume raamatukogus!

Kuuste raamatukogu perenaine

Heli Nemvalts


Kuuste raamatukogu…

sünniajaks võib lugeda aastat 1926, kui Vana-Kuuste vallavalitsus otsustas asutada Vana-Kuuste Sipe algkooli juurde avaliku raamatukogu nii täiskasvanutele kui õpilastele ühiseks kasutuseks.

Raamatukogu komplekteerimine ja laenutamine tehti ülesandeks kohalikule koolijuhatajale Eduard Pügile. Esimese tööaasta aruandest ilmneb, et raamatute arv kogus oli 54, sellest ilukirjandust 45. Raamatukogus oli sisse seatud inventarivihik ja kaardikataloogid. Raamatud olid liigitatud. Lugejaid oli kokku 34, neist 14 õpilast. Laenutamine toimus tasuta. “Ilma kindla elukohata ja tundmata inimese käest” võeti vallavalitsuse nõudel 200 marka tagatist.

Kino maale