Südakuu

304

MaastikAasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.

Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele – väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) – on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Südakuu tähendab talve südant ehk kesktalve.

Südakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola stüczeñ – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj– raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень –  puude langetamise, metsateo kuu.

Hõimurahvastel: Komi töv ör – kesktalv, külm, Ersa jakshamkov – jahe-/külmakuu, Mari ðorõkjol  – aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.

Südakuu pühad

Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.

Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.

14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on üks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku künipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).

17.01. Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.

Kuu taevas

Kahaneva kuu pehme aeg 01.01. – 05.01. (kolmas veerand).
Vana kuu kõva aeg 05.01. – 09.01. (neljas veerand algab 05.01. kl 5.58).
Kadukuu pehme aeg 09.01. – 13.01. ( kuu loomine 11.01. kl 21.44).
Noore kuu kõva aeg 13.01. – 19.01. (esimene veerand).
Kasvava kuu pehme aeg 19.01. – 25.01. (teine veerand algab 19.01. kl 1.45).
Täiskuu kõva aeg 25.01. – 29.01. ( täiskuu – 27.01. kl 6.38).
Kahaneva kuu pehme aeg 29.01. – 03.02. (kolmas veerand).

Päris kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 10.01. Nõrgem kaduneljapäev on 8.01. (neljanda veerandi neljas päev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkust

Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Südakuu noorekuu kuivaga – üits nätäl peräst loomist – raotu palgi ei lahkeva. Otepää

Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui südakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja

Kui südakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis külmem südakuu, seda soem suvi. Jõhvi

On südakuus sügav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Mis südakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui südakuu soe on, siis on radokuu külm. Laiuse

 

©Maavald.ee, Remo Savisaar

Kino maale