7.9 C
Kambja
Reede, 29.03.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKooliolümpiast kujunes südantsoojendav sündmus

Kooliolümpiast kujunes südantsoojendav sündmus

Võistkonna Aserbaidžaan korraldusjuhid Rein Härmoja ja Inga Kurgjärv:

Võistlus.„Tänavu olid kõigi aegade kõige paremini korraldatud Kambja kooliolümpiamängud!“

Võistkonna Norra korraldusjuhid Sirle Kuristik ja Taisi Mängel:

„Lapsed kasvasid kokku ühiseks riigiks. Oma riigi eest püüdis iga õpilane väljas olla. Täname lapsevanemaid, kes aitasid mütside ja riiete valmistamisel. Võistlusalade korraldus sujus hästi. Meeldis, et riigiti liiguti ala juurest ala juurde. Kui oli vaja veidi viga saanud õpilast asendada, toimus kõik väga sujuvalt.

Sellise olümpiamängude korralduse juures õppisid lapsed rohkem vastutama.“

Võistkonna Soome korraldusjuhid Mare Paidra ja Valve Keskpalu:

„Ettevalmistusperioodil valmistas raskusi meeskonna kokkusaamine. Palju abi oli vanema astme õpilastest. Tore oli see, et lapsed olid võistkondades erinevates vanustes. Suuremad olid väga leplikud väiksemate suhtes.“

Võistkonna Suurbritannia korraldusjuhid Mare Mõisa ja Kai Ehrlich:

„Laste suhtumine oli positiivne nagu alati, kui saab mängida ja joosta. Tõeline integreerumine toimus alles mängude ajal. Riigipeade elu tegi keerulisemaks see, et riigi kodanikud olid erinevatest klassidest. Samas oli see ühtlasi nende olümpiamängude suurim pluss, sest tekkisid homogeensed võistkonnad. Selline võistluskorraldus võimaldas olümpiamedali saada kaela ka füüsiliselt nõrgemal või veidi ebakindlamal lapsel.“

Võistkonna Kreeka korraldusjuhid Christi Olep ja Gert Prants:

„Ettevalmistus oli raske. Kreeka tantsu sirtaki harjutamine ja esitlemine meeldis kõikidele õpilastele. Olümpiapäev läks korda, elati üksteisele innukalt kaasa, õpiti kaaslasi tundma. Ühtne riietus liitis nii väliselt kui sisemiselt.“

Võistkonna Saksamaa korraldusjuhid Peeter Ruuge ja Lilia Kiuru:

„Olümpiamängudele eelnevate tegevustega ei tuldud kaasa, ideid ei suudetud õpilaste poolt genereerida. Võistluspäeval sulanduti ühtseks meeskonnaks, hoiti kokku, elati aktiivselt kaasa, aidati üksteist, tekkis ühtekuuluvustunne. Kõik meie riigi kodanikud olid väga suure võitlushingega, aga eriti tahaks kiita Kert-Kristoferi, kes sai oma organisaatorivõimeid näidata.“

Võistkonna Itaalia korraldusjuhid Marika Lehiste ja Raimond Käsi:

„Meil oli hea seltskond, kellega oli võimalik ideid realiseerida. Esitluste ettevalmistust tehti rõõmuga ja meeskonnatöö oli hea. Teistest eristuv Itaalia lipuvärvides kübar ja ühtne sinine T-särk olid need, mis kujundasid meie riigi riietuse atraktiivseks. Tordi valmistamine edenes ladusalt. Olümpiapäeval elati omadele aktiivselt kaasa, aidati väiksemaid. Naljaga pooleks saab öelda, et itaallased käitusid nagu tõelistele eurooplastele kohane: aitasid Kreekal varjualust ehitada.“

Võistkonna Eesti korraldusjuhid Tiina Tiideberg ja Marju Pehlak:

„Õpetajatele oli maikuu väga töömahukas. Raske oli leida ühist aega kokkusaamisteks, plaanide tegemiseks. Tüdrukud olid üldorganisatoorsetes küsimustes toimekad ja asjalikud. Südantsoojendav oli jälgida, kuidas viimase mehe jooksus tulid suured väikestega käest kinni hoides, tekkis ühistegemise vaimsus.“

Võistkonna Rootsi korraldusjuhid Pille Lüdimois ja Gerli Edela:

„Olümpiapäeval nägime, kuidas suuremad väiksemaid hoidsid, õpetasid, toetasid, tassisid süles või seljas, julgustasid. Rootslased kasvasid kokku toredaks seltskonnaks. Sportlikust tegevusest vabastatud õpilane Rille-Riin omandas korraldamise käigus hulgaliselt organisatoorseid oskusi. Hiljem pilte vaadates nägime, et kogu üldmulje oli uhke ja tõeliselt võimas.“

Võistkonna Prantsusmaa korraldusjuhid Meeri Talv ja Anne Välja:

„Üldjoontes super! Suured olid väikestele eeskujuks, õpetasid ja toetasid neid. Riike tutvustavas esitluses oli „prantslaste“ esitatud kankaan koos Eiffeli torniga emotsionaalne ja efektne. Võistluspäeval tundsid lapsed end superhästi: alad olid huvitavad, tekkis ühtekuuluvustunne, arvestati üksteisega – koos meeskonnaga oli emotsioon laes. Tore, et medaleid jagus paljudele. Nendel olümpiamängudel täitus nii mõnegi väikse inimese unistus – võimalus astuda pjedestaalile, olla „tegija“. Järgmisel korral ootaks pealtvaatajate hulka rohkem Kambja elanikke.“

Mõtted koondas kokku Anne Välja


 Samal teemal:

Olümpiamedalist Aleksander Tammert eeskujuandjana Kambjas

Kooliolümpiamängud pakuvad osalusrõõmu kõigile

 

Loetumad