Kui oma perearst pole kättesaadav, vali 1220

489

Üleriigiline perearsti nõuandetelefon on kättesaadav olnud juba kaheksa aastat, ent siiski kõik ei ole endale selle meditsiinilise konsulteerimise võimalust teadvustanud.

Kui tööajal eelistavad inimesed võtta ühendust eelkõige omaenda perearstiga, siis töövälisel ajal ja nädalavahetustel eelistatakse kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Üksnes väike osa Eesti inimestest kasutab nõuandetelefonile 1220 helistamise võimalust.

2013. aastal helistati nõuandetelefonile üle 230 000 korra. 90 protsenti perearsti nõuandeliinile helistajatest saavad nõustajalt juhiseid, kuidas end kodus ravida. 10 protsenti helistajatest suunatakse arsti vastuvõtule ning neist omakorda 0,3 protsenti on kõige tõsisemad juhtumid, mil läheb tarvis kiirabi.

Perearsti nõuandetelefonile helistab üle 600 inimese ööpäevas

Lühinumbrilt 1220 saab meditsiinilist nõustamist ja vajadusel teavet tervishoiu korralduslikes küsimustes. Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemusega pereõed ja perearstid nii eesti kui vene keeles ja helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed. Infotelefonile vastavad meedikud jagavad helistajatele kiiret teavet, mida teha tervisemure leevendamiseks.

Tänaseks on helistajate arv kasvanud ning meedikud vastavad iga päev peaaegu 650-le kõnele. Rohkem helistajaid ongi õhtuti, siis, kui perearstikeskused on oma uksed sulgenud, samuti pühade ajal, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Päris ravimisele nõuandetelefon ei pretendeeri – eesmärk on anda operatiivselt arstlikku nõu.

Sagedasemad mured, mille tõttu nõuandetelefonile helistatakse, on näiteks vanematel inimestel vererõhuprobleemid (kellel on rõhk liiga kõrge, kellel madal) ning noortel lapsevanematel mure väikelapse ootamatu tervisemuutuse pärast. Keskmine helistaja on keskealine eesti keelt kõnelev naisterahvas. Venekeelsete kõnede osakaal on kolmandik kõikidest kõnedest.

Helistamine võib olla abiks kui

  • Teie perearst ei ole kättesaadav,
  • arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist,
  • viibite Eestis mõnes teises maakonnas,
  • olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades valige +372 6 304 107),
  • vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise asjus.

Nõuandetelefon on helistajale kas kohaliku kõne hinnaga või mobiiltelefonilt helistades lühinumbri paketipõhise minutihinnaga. Kuna 1220 teenust rahastab haigekassa, siis kulu inimesele on seotud vaid kõneteenuse maksumusega helistatavalt numbrilt numbrile 1220.

Kui kahtled, kas valida 112, minna haigla valvetuppa või valida 1220, siis vali viimane ning leia koos nõustajaga, mida oleks konkreetse terviseprobleemi korral kõige otstarbekam ette võtta.

Kui olete helistanud 1220-le ja kõne käigus selgub, et Teie tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse Teie kõne kohe edasi Häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks.

Maret Lajal,
Haigekassa Tartu osakonna sekretär

Kino maale
EelmineAlaealised ja alkohol – kas see on normaalne nähtus?
JärgmineKorrektne postkast on õigeaegse posti eelduseks