Maastik tuulikuga

924

OLNUST OLEVAKS: Kunagise lagunenud Kullaga tuuliku asemele püstitasid küla sädeinimesed uue. Foto: Heino Puri/Tarvo Puri 

1888. aastal püstitas Hans Rätsep Kambja vallas Kullaga külas hollandi tüüpi tuuliku. Kuigi läheduses oli olemas juba mitu vesiveskit, oli alles 1850. aastatel siia mõisamaadele saabunud taluperemehel nii vajadust kui ka julgust ehitada tuuleveski, kus “mootori” töö ei sõltunud ojade ja jõgede muutlikust veehulgast, vaid püsivamast ja ühtlasemast õhu liikumisest ehk tuulest.

Kullaga tuuleveski jõudis vilja jahvatada ligi 60 aastat, kuni Teine maailmasõda ja seejärel siinmail asetleidnud ilmakorra muutus tiivad seisma jätsid.

2012. märtsis algatas külaelanik Raik-Hiio Mikelsaar idee taastada tuulik. Kuu aega hiljem loodi Hans Rätsepa järeltulijate (lapselapse lapselapsed Tarvo Puri ja Silver Rätsep) poolt MTÜ Kullaga Tuulik. „Teeme ära!“ maikuisel talgupäeval puhastati vana tuuliku ümbrus võsast.

2013. aasta talgupäeval koristati vana veski varemeid, ladustati säilinud detailid ning kooriti uue tuuliku puitmaterjal.

2014. maikuu talgupäeval rajati uue tuuliku kõrval asuv kiviaed. Kõigil kolmel aastal on talgulisteks olnud kohalikud elanikud ja eesmärgiks ühine tegutsemine ning avaliku ruumi korrastamine-kaunistamine.

2014. aasta märtsikuuks valmis uue tuuliku esimene etapp (tuuliku kehand ilma tiibade ja kuppelkatuseta). Selle ehitasid Rõugest pärit ehitusmeistri Ain Siska juhtimisel kolm meest kuue kuu jooksul.

Mittetulundusühing Kullaga Tuulik

Tuulikuseltsi põhieesmärgid:

*Hans Rätsepa poolt 1888. aastal Kullaga külas püstitatud hollandi tüüpi puittuuliku taastamine, säilitamine, täiustamine ning eksponeerimine; tuuliku ning selle ümbruse korrastamine ja edasine kaunistamine, hooldamine, säilitamine.

*Tuuleenergia kasutamisega seotud ajalooliste ja innovaatiliste teaduslik-tehniliste lahenduste tutvustamine kooliõpilastele ja tehnikahuvilistele.

*Kullaga küla elu- ja puhketingimuste väärtustamine, külaelu (kultuur, haridus, rahvasport, suhtlus jne) ja külaolustiku (heakord, miljöö, muinasväärtused jne) edendamine.

Tuulik kui külarahva kooskäimiskoht ja seltsimaja

Kuni Kullaga tuulikul veel tiibasid ja sisseseadet pole, leiab see kasutust küla kooskäimiskohana ja seltsimajana.

Kolmandal korrusel on väljas pildinäitus tuuliku ehitustöödest, neljandal korrusel näeb ajalooarhiividest hangitud vanu ja uusi Camby/ Kambja maakaarte perioodist 1802-2014.

Kel huvi tuulikut lähemalt vaadata või külalistele näidata, peaks helistama telefonil 5358 3146 ning tuuliku mölder Jaan Lass teeb uksed lahti.

Jaan Lass on tuuliku uksele riputanud teate: „Ma olõ taa tuuliku peremiis ja möldri. Ku tahat sisse kaia, kõlista. Saa ussõ valla tetä ku käe-jala väega tüüd täüs olõi.

Ainuüksi kõrge tuuliku nägemine Kullaga küla mäe otsas andis temast möödujaile igal aastaajal jõudu ning aimu, et looduse Suur Ringkäik jätkub: külvile järgneb lõikus ja uus künd. Ehk igapäevaelu loomulik korraldus ei katke kunagi. Nii kestis see 1940. aastateni. Siis seiskus elu tuuleveskis.

Tuuliku taastamisega on saanud nii inimesed kui maastik tagasi oma ajaloolise mälu – hakkavad elama temaga uuesti koos. Tuulik kui Kullaga küla üks mälu hoidjatest on taas meie kõikide silme all.

Maastik tuulikuga

2015. aasta 31. juuli õhtul „mängseva Otepää moosekandi Kullaga tuuliku man“. Nõnda ütles mölder Jaan kodos naesele, kui lõppes õdagule saie.

„Mul on väga hea meel, et nii palju rahvast kohale on tulnud,“ märkis Heino Puri – üks Sotniku talu tuuleveski taastamise eestvedaja ja puhkpillimuusika suur austaja. „Mu oma neli lapselast – Remi, Imre, Marie ja Laura Leopard – mängivad selles orkestris.“

Eks neilt see idee tuligi korraldada Kullaga tuuleveski juures ühel juuliõhtul Pühajärve pasunakoori kontsert.

„Ilus ettevõtmine,“ arvasid kohalikud elanikud, kes olid osalenud sellel kauni suveõhtu kontserdil.

Pasunamees tuuliku katuseluugil

Kui nüüd mõnel vaiksel sügisõhtul märkab möödakäija pasunameest tuuliku katuseluugil ja kuuleb baritonihelisid üle põldude kajamas, siis see on Heino Puri, kes on tulnud tuulikusse pilli puhuma.

Möödakäija võib julgelt kinni pidada ja sisse astuda. Tuulikus saab ringi vaadata ja katuseluugist kui vaatetornist kolletavatele metsadele pilgu heita.

Tuulikus on neli korrust. Esimene on jahukorrus, teine kivikorrus, kolmas viljakorrus ja neljas – katusealune tehniline korrus – mehhanismide hooldamiseks.

Tuule jõul jahvatati vanasti veskites peamiselt vilja, aga käitati ka muid seadmeid – laastumasin katuselaastude löömiseks, saekaater laualõikuseks, käiad kirveste ja nugade terituseks, veepumbad põllumaade kastmiseks jne.

Suur aitäh Tarvo Purile, kes võimaldas artikli koostamisel kasutada MTÜ Kullaga Tuuklik Facebooki materjale.

 

Voldemar Rätsep – kunstnik ja põllumees Kullaga külast

Mida rohkem on puul juuri, seda tugevamini püsib ta mullapinnas. Sama kehtib ka küla kohta. Mida rohkem on paiga mäluhoidjad, seda rikkam on selle küla ajalugu ning identiteet.

Kullaga küla üheks oluliseks mäluhoidjaks tuleb ki
ndlasti pidada Voldemar Rätseppa, kuid neid on kindlasti veel ja veel. Kohalikul mittetulundusühingul tuleb nad üles otsida.

Voldemar Rätsep (04.05.1901-26.11. 1992) sündis ja suri Kullaga külas. Ta õppis Kammeri ning Kambja koolis ja Vahi põllutöökoolis. Voldemar Rätsep võttis osa Vabadussõjast ning oli aastail 1924-1925 Kodijärve vallavanem ja raamatukoguhoidja. Põllutööd tegi ta kodutalus ja hiljem kolhoosis.

Voldemar Rätsep õppis aastail 1964-1967 Tartu Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel. Tema õlimaalid kujutavad põhiliselt Kambja maastikke, samuti Otepää ja Pühajärve ümbrust. Lisaks maalimisele harrastas ta pliiatsiga joonistamist ja tegi linoollõikeid.

Maalimine ja pillimäng aitasid tal aastakümneid üle saada muredest ja masendusest, mida muutunud olud endaga kaasa tõid.

Mulle tulevad tahestahtmata meelde Voldemar Rätsepa metsasarve helid, mis üle metsa kostusid, kui ta meid Ehaga ligikaudu aasta enne oma lahkumist ära saatis. Need helid kumisevad siiani kõrvus.

Tuleva aasta 4. mail täitub 115 aastat selle kunstniku ja põllumehe sünnist.

 Lembit Jakobson

 

Toimetas Toivo Ärtis

 

Kino maale
EelmineEtendus „Viimane Puka pritsimees ehk Taskud täis“
JärgminePangabuss lõpetab – sularaha saab poest