Muinastuled paduvihmas

1061
Lapsed said võistelda viikingivõitluses ning katsetada isetehtud muinasrelvi. Foto: Eha Jakobson

29. augusti õhtul süttisid üle Eesti muinastuled, mis vanade legendide järgi näitavad teed üle vete kojujõudjatele. Traditsioon augustikuu viimasel laupäeval süüdata suuremate veekogude äärde sümboolsed märgulõkked on õigupoolest üsna noor, see sai alguse alles millenniumi vahetuse paiku Eesti saartelt. Aasta-aastalt on nende rannalõkete kett Eestis järjest pikenenud, ulatudes juba ümber terve ranniku, kuid kaasates ka suuremaid vooluveekogusid ja järvi. Aasta-aastalt süttib muinastulesid juba ka Soome ja Rootsi rannikul.

Pangodi järve kaldal tehti haridusselts Tõrviku eestvõttel märgutuld esimest korda 2019. aasta muinastulede ööl, sel aastal osaleti tulede ketis teist korda. Erinevalt eelmise aasta imeilusast suveilmast süttis selleaastane lõke Pangodis valju vihmasaju kiuste. Lausvihmas möödus ka ürituse esimene osa, kus lapsed said võistelda viikingivõitluses ning katsetada isetehtud muinasrelvi, osaleda meisterdamise töötubades ja mängida loteriid. Oma lõbusaid lasteluuletusi luges ette kirjanik Aidi Vallik, mitme talu pererahvas müüs oma koduseid küpsetisi ja täiskasvanutele pakkus keelekastet Valgjärvelt saabunud Siidrikoda. Melu hoidis käimas muinaskostüümi kandev peakorraldaja Anari Kroon.

Hämaruse saabudes süüdati rahvast alla järve kaldale suunavad tõrvikud, pandi põlema nii otse vee äärde püstitatud suur märgulõke kui ka mäeküljele püstitatud väiksemad lõkked, mis olid mõeldud rahvale sooja andmiseks. Pimeduses liikusid mööda Pangodi järvevett ujuvalustele tehtud väikesed märgutuled. Pangodi-lähedaste külade muusikaharrastajatest moodustatud ansambel Võpser kallas esinemistelgi serva all mikrofonidest vee välja ja esitas vihma ning tuult trotsivatele muinastulelistele umbes tunniajase kontsertprogrammi tuntud rahvalikest muusikapaladest. Ansambli koosseisu kuulusid solistina Anari Kroon, trummar Ott Vallik, kitarrist ja vokaal Siim Jaanson, lõõtspilli- ja flöödimängija Guido Püttsepp ning basskitarrist Rein Tikk.

Täiskasvanutele pakkus keelekastet Valgjärvelt saabunud Siidrikoda. Foto: Eha Jakobson

Kuigi vihm ladistas endiselt ja järelejätmatult ning vesi muutis mäekülje käiguteed ning tantsuplatsi mudaseks ning libedaks, ei peljanud ka mõni uljas tantsupaar poognaid võtta.

Hullu ilma tõttu oli rahvast eelmise aastaga võrreldes palju kasinamalt: eelmise aasta 300 osaleja vastu oli seekord kurja ilma trotsides kohale tulnud tunduvalt vähem kummikutes ja vihmakeepides inimesi, enamikus neist perekonnad. Lapsedki müttasid vapralt ja innukalt ringi, nagu poleks nende jaoks halba ilma olemaski. Mõnedki neist olid tänuväärseteks abilisteks terve ürituse korraldamise juures.

Korraldajad tänavad Mirtelit, Annit, Piiat, Sädet ja Agnest abi eest vimplite valmistamisel ning Aleksit, Tõnist, Joosepit, Robertit ja Olarit töö eest müügipaviljonide püstitamisel ja muudel abitöödel. Perekond Aavik Oomiste külast andis hindamatu panuse ürituse tõrvikutega valgustamisel, telkide ülesseadmisel, platsi ettevalmistamisel ja pärastisel koristamisel. Samuti suur tänu Sven Tennole ürituseala ja mäenõlva niitmise eest, Toomas ning Jaak Joonas Keldojale lõkkemeistriteks olemise eest ning haridusselts Tõrviku alalhoidjatele Eha ja Lembit Jakobsonile!

Täname meie suurtoetajat Kambja valda!

AIDI VALLIK

Kino maale
EelmineÜlenurme muusikakoolis
JärgmineTibusid loetakse sügisel