Aarikel uued suunad, arusaamad…

939
Koolitus „Ergonoomika eakate hooldamisel“. Abistamisel on väga oluline kasutada õigeid võtteid, et abistaja ise oma tervisele häda ei teeks. Foto: Inga Ott

Pilguheit minevikku

Alustaksin seekordset kirjutist Aarike hooldekodu kunagise majandusjuhataja Jaan Variku lausetega 2005. aastast pärit meenutusega: „Kell kukkus 1992. aastal. Sama aasta 1. juulist oli Ilmar Suur (endine direktor – toimetus) vaba mees ja samast kuupäevast asus tema asemele Aarike esimene naisdirektor pr Elle Ott.

Sellega algas Aarike elus uus ajajärk: uus valitsus, uued inimesed, uued arusaamad, uued tõekspidamised. Inimesed, keda senini hoolealusteks nimetati, on nüüd kliendid. Sellest ja kõigest järgnevast kirjutab juba keegi teine“.

Nii see tõesti on.

Uus nõukogu, vanad ja vastsed elulised teemad

21. jaanuaril 2021. aastal Kambja vallavalitsuse korraldusega nr 2487 kutsuti seoses tähtaja saabumisega tagasi SA Aarike Hooldekeskus nõukogu liikmed Avo Alliksaar, Marina Lehismets, Rahel Tamm, Ivar Tedrema ja Taivo Tera ning uuteks nõukogu liikmeteks määrati Avo Alliksaar, Eve Jaanus, Iisi Kriipsalu, Marina Lehismets, Rahel Tamm. Sihtasutuse nõukogu esimesel koosolekul 22. veebruaril valiti nõukogu esimeheks Eve Jaanus.

Siinkohal on paslik tänada alates 2005. aastast kuni selle aasta 1. veebruarini nõukogusse kuulunud ja sihtasutuse moodustajat Ivar Tedremad, liikmeid Reet Kiurut, Merle Saiki, Taivo Tera, kes täitsid ja juhtisid sihtasutusega seotud ülesandeid vastavalt põhikirjalistele eesmärkidele. Erinevatel aegadel on nõukogu koosseisudes tegutsenud veel Elerin Piiroja ja Merilis Kuuslap. Tänusõnad kõigile!

Keegi tark on kunagi öelnud, et on asju, mida ei saa sõnastada, ja on sõnastamatuid asju. Ja nii ongi, tegelik elu ehk praktika ja teooria ei lähe alati kokku, vaid tuleb leida kompromisse, et eluga edasi minna. Hooldekeskuse töös on väga tähtsal kohal klient, tema turvalisus, heaolu ja rahulolek. Nii oleme üle viieteistkümne aasta pidanud kogu vabariigi hoolekandeasutuste juhtidega võitlema selle nimel, et igas üldhooldekodus oleks õendusteenus. Enamikes hooldekohtades on see saavutatud 2020. aasta märtsist. Oleme väga tänulikud hea koostöö eest haigekassa Tartu klienditeenindusbüroole ja õendusteenust osutavale OÜle MedAid. Nüüd „sõdime“ Eesti sotsiaalasutuse juhtide nõukoja ja Balti sotsiaalteenuste kvaliteedi liidu liikmetega selle eest, et Eesti riik koostöös kohalike omavalitsustega leiaks niinimetatud pearaha hooldekodude investeeringuteks. Rekonstrueerimistöid, liftide paigaldusi, päästeameti, terviseameti, keskkonnaameti tehtud ettekirjutuste täitmist kas siis uksesulgurite paigaldamisteks, elektrikilpide uuendamisteks, heitveeproovide võtmiseks, tänavavalgustuse paigaldamisteks, autoparkla rajamiseks jne ei peaks kinni maksma kliendi hooldusteenuse rahadest. See raha peaks olema mõeldud eluaseme, toitlustamise, personali, eriala- ja perearsti külastuste kulude katteks, klientidele käsimüügiravimite ja hügieeniks vajalike tarvete ostmiseks jne jne.

Samuti ei pea meie, juhid, normaalseks seda, et lapsed ja lapselapsed on kohustatud tasuma oma eakate, samas pidevat järelevalvet vajavate vanemate ja vanavanemate hooldekodukoha maksumust – neil endil koolid lõpetada, pered ja kodud luua ning hoida. Kahjuks aga seadusandlus praegu sedasi nõuab ning teadupärast võimaldab pension katta vaid murdosa hoolduskuludest.

Uue nõukogu esimesel koosolekul tõsteti üles ka küsimus retseptiravimite maksumuse tasumine klientide hooldustasust. Kas seda ei peaks tasuma mitte kliendi hooldekodusse suunanud sugulased või nende puudumise korral kohalikud omavalitsused vastavate konkreetsete arvete alusel?

Päevakorras oli ka hooldekeskusel laenu võtmine aadressil Aarike 3-9 vabanenud korteri rekonstrueerimiseks. Oleme aastaid vaeva näinud selle pinna oma haldusse saamiseks eesmärgiga rajada sinna oma personalile ajakohased kontoriruumid. Praegu töötavad meil kolme töölaua taga nelja arvutiga viis inimest… Vabanevatest praegustest kontoriruumidest saaksid tegevusjuhendajatele tööruumid, kus sisustada klientide vaba aega, pakkudes neile erinevaid tegevusi. 2021. aastaks planeeritud eelarvest hooldekeskus rekonstrueerimistöid teha ei suuda – eelarves on kuludeks planeeritud 6000 eurot. Kolmelt erinevalt firmalt võetud hinnapakkumised ulatuvad 27 450 euroni, seega on planeeritud võtta pangalaenu kuni 18 000 eurot ajavahemikuks 1. aprill 2021 kuni 1. detsember 2022. a. Osa nõukogu liikmetest leiab, et kuna tegemist on valla asutusega ja valla hoonetega, siis võiks vald rekonstrueerimistöid toetada. Senini on vallavalitsuse sellekohane otsus eitav olnud. Üles on kerkinud küsimus, miks asutus ei ole suutnud reservi koguda, kasumit teenida. Aarike hooldekeskuse töö klientidega kulgeb kolmes majas, piltlikult öeldes tähendab see kolme katust – kõik kulud tuleks Aarike puhul korrutada kolmega. Meie personal on väga vapper, eriti hooldustöötajad, kes peavad päevas vähemalt kuus korda tegelema kõigi klientidega kolmes majas. Meil ei ole nii, et töötame ühes majas: tuleme hommikul tööle, vahetame tööriided ja teenindame ainult ühes hoones abivajajaid. Oleme püüdnud väga palju heakorratöid teha oma tööjõududega ja oleme tänulikud LC Tartu Tamme abistavatele kätele ning Kristliku Noortekodu kasvandikele. Oma eelarvet oleme püüdnud koostada ja täita mõistlikkuse piirides. Audiitoritel pole senini meile etteheiteid olnud.

Kuna meie töötajatest paljud käivad tööl väga erinevatest kohtadest isikliku sõiduautoga, siis on kulu sõiduauto kompensatsioonile iga kuu päris suur. Nõukogu ettepanekul maksame sellest aastast vähem sõiduhüvitist, kui seadus maksimumina ette näeb.

Väga suurt rõhku oleme pööranud töötajate koolitustele, nende kvalifikatsiooni tõstmisele ja seda eelkõige sisekoolitustena koostöös Juunika Koolituse ja Tallinna täiendkoolituskeskusega. Sel aastal toimus väga hea praktiline koolitus „Ergonoomika eakate hooldamisel“, mille viis läbi lektor Kaido Voogla, kes töötab Tallinna tervishoiu kõrgkoolis ja kiirabis.

Karm Covidi-aeg

Mõni sõna ka töötajate ja klientide vaktsineerimisest ning klientide külastustest. 24 töötajast on vaktsineeritud 23, kahjuks üks töötaja eirab kõnealust soovitust. 64 kliendist on vaktsineeritud kahe doosiga 47, ühe doosiga 8, keeldujaid on 6, neist enamus voodihaiged. Seega võime rahul olla. Loodame, et meie igapäevased jõupingutused hoolsalt isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid kasutada ning kõiki ettevaatusabinõusid järgida aitavad hoida meid kõiki.

Klientidele, eriti eakatele lamajatele oleme lubanud tähtpäevadel külalisi, piirates külastusaja küll ainult viieminutiliseks. Liikumisvõimelistele klientidele oleme organiseerinud kohtumised sugulastega kas verandadel, õues või puhkenurkades ning teistest eraldatuna. Kõik külastajad kannavad kaitsemaski ja täidavad tervisedeklaratsiooni. On neid, kes toovad meie kätte sünnipäevakingi lähedasele üleandmiseks, saadavad õnnitlused kas kirja või e-postiga ja meie töötajad loevad need sünnipäevalapsele ette. Senini on kõik laabunud üksteist mõistes.

Plaane ja kohustusi lähitulevikuks

Sel kuul suutsime koostöös OÜga Fiider L.E.G. paigaldada korterelamus kuus uksesulgurit ja neli magnetit ning juunis püüame paigaldada peamaja neli uksemagnetit. Sellega täidame päästeameti ettekirjutise tähtajaks.

Vajalik on tellida korterelamu teise trepikoja keldri ustele tuletõkkeuksed, korrastada kõikides majades elektrikilbid, võtta heitveeproovid, vahetada välja, nagu planeeritud, kümme funktsionaalvoodit, osta uued ratastoolid, potitoolid jne. Töid ja tegemisi jätkub igasse päeva kuhjaga. Peaksime ainult raskele eriolukorrale vastu!

Kambja valla arengukavasse on sisse kirjutatud valvekaamerate süsteemi paigaldus kolme maja vahele, peamaja juurde viiva tee ja parkla rekonstrueerimine (kolm korda nädalas sõidavad peamaja juurde kaubaautod). Kevadel ja sügisel muutub see tee pehmeks ja poriseks ning talvel libedaga on päris raske mäest üles sõita. Plaanis on peamaja juurdeehitus koos lifti paigaldusega, korterelamu ja biopuhasti vahelise vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamine ning Tatra jõe puhastamine kinni kasvamise tõrjeks, sest Aarikel puudub tuletõrje veevõtukoht, lähim koht selleks on Kambja alevikus asuv järv. Tatra jõgi on meie kiireim päästevõimalus, kui peaks tuleõnnetus juhtuma.

Jääb loota, et valla arengukavasse kavandatu ka lähiaastatel ellu saab viidud.

Soovime meeldivat koostööd nõukogu, vallavalitsuse, kõikide koostööpartneritega. Tänu tehtu eest ja vastupidavust hooldekeskuse töökale perele!

Olgem hoitud, armastatud ja püsigem terved!

Tänutundega

ELLE OTT,
SA Aarike Hooldekeskus juhataja

Kino maale
EelmineValla hankespetsialist
JärgmineVana-Kuuste naisselts annab aru ehk seltsimaja 10 aastat