Ülenurmel kohtusid Kambja valla suurimad raamatusõbrad

34
Kambja valla raamatukoguhoidjad eesti raamatu aasta lõpetamisel. Foto: Marko Ojakivi

6. märtsi õhtul täitus Ülenurme Muusikakooli kammersaal erilise ootusärevusega. Kambja valla raamatukogude poolt korraldatud tänuüritus tõi kokku inimesed, keda ühendab ühelt poolt armastus lugemise ja teiselt poolt lugude kirjutamise vastu. Tänuüritusele, millega lõpetati terve aasta kestnud eesti raamatu aasta, olid saanud kutse need, kes on aastate jooksul veetnud lugematuid tunde raamatuid lugedes – parimad lugejad, aga ka need, kelle sulest sünnivad lood lugemiseks – vallaga seotud kirjarahvas.

Kambja abivallavanem Maarja Astover, kes on ühtlasi ka kirjanik, meenutas oma tervituskõnes, et raamatuaastaid on ka varem peetud. Esimene eesti raamatu aasta peeti Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel 24. veebruarist 1935 kuni 24. veebruarini 1936. Teine eesti raamatu aasta peeti 24. veebruarist kuni 24. veebruarini 1975–1976. Kolmas raamatu aasta 2000. aasta 23. aprillist 2001. aasta 23. aprillini.

30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 kestnud eesti raamatu aasta tõi meiegi raamatukogudesse palju põnevaid üritusi: huvitavaid kohtumisi kirjanikega Tõrvandis, Kambjas ja Kuustes, kultuuriloolisi jalutuskäike Kambjas ja Ülenurmel, teabekorjemängu Külitses, üle saja aasta vanade raamatute väljapaneku Kuustes ja Ülenurmel ning läbi aasta kestnud eesti raamatu aastale pühendatud tähestikumängu, mis nõudis lugejatelt tõelist pühendumist, sest finišisse jõudis vaid 10 lugejat.

Õhtu jooksul said kohale tulnud kirjanikud Kersti Kivirüüt, Maarja Astover, Enn Ernits, Ingrid Ulst, Kadri Pettai, Henri Zeigo, Kristjan Luhamets, Lembit Jakobson, Maarja Jakobson (näitlejana, lugedes isa poolt kirjutatud luuletusi) lugejatele rääkida oma töödest ja tegemistest. Nende lood loomisest, inspiratsioonist ja vahel ka kahtlustest puudutasid kuulajaid sügavalt.

Lahkudes võeti kaasa midagi enamat kui tänukiri ja soe käepigistus – tunne, et lugemine loeb, et igal loetud leheküljel on oma väärtus, oma mõju, oma lugu. Kuid ilma lugejata ei saa ükski raamat päriselt elama hakata, lugeja on sild kirjaniku ja raamatu vahel.

Eriline tänu muusikakooli tšellokvartetile ja nende juhendajale Heli Ilumetsale, esinejatele Merilee Vestmanile, Ursel Ojale, Milana ja Milena Fayzullovale imeliste muusikaliste vahepalade eest.

Kersti Ernits
raamatukoguhoidja Ülenurmelt

Kino maale
EelmineMuuseumiöö pakub inspireerivat ning meeldejäävat õhtut
JärgmineKülitse vana külapood sai sodist puhtaks