Kui kunagi aastate pärast palutakse Ignatsi Jaagu kooli tänavuse lõpetaja Rasmuse õpingukaaslastel meenutada temaga seotult midagi huvitavat või erilist, siis eeldatavasti on paljudel ikka veel meeles, kuidas loodushuviline noormees korraldas uhkete jahitrofeede näituse.
Kambja kooli aja- ja tegevuslugu on teadagi pikk ja kirev, kuid tänavuse ehk 339. lennu vilistlaste hulka kuuluma hakkav Rasmus Põder suutis algatada just sellise ettevõtmise, mida siinmail varasemast ei mäletata. Kui Rasmuse viimane koolikevad Kambjas hakkas kätte jõudma, rääkis ta klassijuhataja Kaija Kaugesalule oma mõttest ja soovist korraldada jahitrofeede näitus, mille eksponaadid tuleksid tema pereringi jahimeestelt. Rasmuse suur jahindushuvi ei tulnud sugugi üllatusena. Teada oli ka see, et küttimisega on tal olnud juba tegelikke kokkupuuteid selles ulatuses, mida eeskirjadega seatud piirangud alaealisele võimaldavad. Eelmisel õppeaastal, kaheksanda klassi õpilasena, koostas ja kaitses Rasmus sisuka loovtöö „Jahindus Eestis“, mille juhendajaks oli õpetaja Kaspar Nurk.
Rasmuse algatatud jahitrofeede näitus seati üles Kambja raamatukogus, kus see täiendas omal moel raamatuväljapanekut „Loomariik raamaturiiulil“. Kui avaramas tähenduses võib jahimees trofeeks pidada mistahes osa ausa jahi tingimustel kütitud loomast, siis rahvusvaheliselt tunnustatud hindamismetoodika alusel mõistetakse trofeena sõraliste sarvi ja kihvu ning kiskjaliste ja kobraste koljusid ning kiskjaliste nahku. Rasmuse vahendusel näitusele jõudnud trofeed sobitusid rahvusvahelise liigitusega. Uudistamiseks olid toodud pruunkaru, hundi ja ilvese ehk Eesti metsade kolme peamise ja suurima kiskja nahad. Teistest kiskjatest olid näitusel esindatud koerlaste sugukond rebase naha ja kärplaste sugukond tuhkru naha näol. Rasmuse lähikondlastest jahimeeste trofeevaramut põgusal moel tutvustaval näitusel sai näha ka valikut sõraliste sarvedest ja kihvadest ning kiskjaliste koljudest.
Eesti Jahimeeste Seltsi veebilehel märgitakse, et kultuurse jahiriigi tunnuseks võib julgesti pidada ümberkäimist jahitrofeedega, nende väärtustamist. Ehkki Rasmus Põder teeb oma jahimeheteel alles esimesi samme, on pärast tema poolt koolikaaslaste harimiseks korraldatud jahitrofeede näitust õige ja asjakohane tunnustavalt märkida, et valitud suund on õige.
Varane jahindushuvi
Kui Rasmus käis esimest korda koos lähikondlastest jahimeestega jahil, oli tal vanust vähem kui 16 aastat. Jahiseadus lubab sellises vanuses noorel jahil osaleda vaid täisealise jahimehe saatjana kas lihtsalt vaatlejana või loomade ajajana ning tema ohutus peab olema tagatud. Praegu käib Rasmus oma 17. eluaastat ning saab seetõttu jahiseadusest tulenevate nõuete täitmise korral jahipidamises juba mõnevõrra aktiivsemalt osaleda. Isikliku jahitulirelva ostmist võimaldaks seadusandlus talle alates 18. eluaastast.
Loovtöö koostamine ja komisjoni ees kaitsmine sai Eestis kohustuslikuks põhikooli lõpetamise tingimuseks 2013. aastal. Sellest ajast alates oli Rasmus Põder teine Kambja kooli õpilane, kes valis oma loovtöö teemaks jahinduse. Kuue aasta eest oli Airon-Saimon Ojalill esimene noorjahimees, kes tugines loovtöö vormistamisel oma varaste jahiretkede kogemustele ja omandatud teadmistele.
Toivo Ärtis
