Millised väljakutsed ootavad ees Kambja valda?

768
Illari Lään

2021. aasta oktoobris on taas demokraatia pidupäev – üle Eesti valivad inimesed kohalike omavalitsuste volikogudesse tegusaid ja väärikaid esindajaid. Kambja valda ootavad ees põhimõttelised valikud ja väljakutsed, sest 2020. aasta oli mitmes mõttes murranguline aasta Tartumaa ühes suurimas omavalitsuses.

Kambja vallavolikogu revisjonikomisjoni töölauale jõudsid eelmisel aastal mitmed märgilised teemad, mis selles kirjatükis saavad kokku võetud. Kambja vallavolikogu poole pöördusid ettevõtlikud Ülenurme elanikud, tänu kellele tuli välja pikaajaline korralagedus valla ehitusvaldkonnas ning maa- ja ehitusosakonna juhtimises. Samal aastal viis Statistikaamet läbi uuringu, kus hinnati Eesti elanike rahulolu kohalike omavalitsuste poolt pakutavate teenustega. Ning esmakordselt viimase 22 aasta jooksul korraldas ka Kambja vallavalitsus ise elanike rahulolu küsitluse, et saada vahetut tagasisidet meie inimeste käest vallas toimuva kohta. Mainitud sündmused on kõik omavahel seotud ning viitavad selgelt muudatuste ootusele ning tõsistele väljakutsetele Kambja vallas.

Kommunikatsioon on osa igapäevasest juhtimisest

Puudulik infovahetus vallaelanikega on olnud tõsiseks probleemiks juba mitmeid aastaid, kuid kõige teravamalt kerkis see revisjonikomisjoni jaoks esile viimase aasta jooksul vallavalitsuse töös. Paljud ehitusvaldkonnas üles kerkinud probleemid oleks saanud lahendada parema infovahetusega vallaelanikega, mitte advokaatidele makstes ja kulukat kohtuteed käies. Kõikvõimalikud kriisid, sh usaldamatus valla juhtide vastu toovad kriitiliselt esile kommunikatsioonitöö oskuse ja vajalikkuse. Me elame infoajastul, kus vallaelanikel on õigustatud ootus saada oma päringutele operatiivselt pädevad vastused. Seetõttu ootab meid ees tõsine mõtteviisi muutmise väljakutse, kus mõistetakse, et sihipärane ja professionaalne kommunikatsioon on vältimatu osa valla juhtimises, sh teenuste pakkumisel meie inimestele. Sama kinnitab Kambja vallaelanike seas 2020. a sügisel läbi viidud rahulolu uuring, kus

a) 76% vastanutest pidas valla infot vaid osaliselt või raskesti kättesaadavaks;

b) 54% olid rahulolematud vallaelanike kaasamisega juhtimisse.

Alustama peame sellest, et Tartumaa ühel suurimal omavalitsusel saab lõpuks olema professionaalne ning erialaste teadmiste ja kogemustega kommunikatsioonijuht. Seejärel saame kriitiliselt hinnata kõiki valdkondi valla juhtimises ehk kuidas, milliste kanalite kaudu ning kui operatiivselt elanikke puudutavad otsused nendeni jõuavad. Kommunikatsioon on juhtimisinstrument, milleta ei saa läbi ükski kogukond, eriti kui soovime lähtuda valla arengukavas viidatud avatud valitsemise põhimõtetest.

Rahulolu valla teenustega peab kasvama

Teine oluline väljakutse on seotud just valla teenustega meie inimestele. Statistikaamet viis 2020. aastal läbi uuringu, kus hinnati Eesti elanike rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega. Tartu ümbruse valdadest jagab Kambja vald koos Tartu vallaga uuringu tulemustes kahjuks viimast kohta. Sama trendi kinnitab ka rahuloluküsitlus, mille vald hiljuti ise läbi viis, kus:

a) 60% elanikest olid rahulolematud info kättesaadavusega valla teenuste kohta;

b) 55% pidas vallaga asjaajamist keeruliseks;

c) 60% olid rahulolematud valla probleemide lahendamise kiirusega.

Mida teha teisiti, et elanike rahulolu valla teenustega kasvaks? Osad valla poolt pakutavad teenused on võimalik ümber kohandada ning kaasajastada e-lahenduste abil. Investeering e-lahendustesse lihtsustaks vallaelanikel soovitud teenuste kasutamist ning annaks samas teenuste arendamisel väga väärtuslikku tagasisidet. Teiseks, ka teenustega rahulolu tõstmises on üheks lahenduseks kiirem infovahetus vallaelanikega. Ametnike tööülesanded ning -maht peavad olema proportsioonis nende pädevuste, sh kommunikatsioonioskuse ja vastutusega. Oma teenuseid saame pidevalt täiustada või parandada ka siis, kui küsime elanike rahulolu ja tagasisidet regulaarselt, mitte kord 22 aasta jooksul.

Elamuehitus käsikäes lasteaia- ja koolikohtade loomisega

Kambja vald on kasvanud Tartumaa üheks suurimaks vallaks oma enam kui 12 000 elanikuga. Elanike arvu kasvu üle võib valla eelarves rõõmustada, kui elukohana on registreeritud Kambja vald ning maksutulu laekub valda. Samas toob populatsiooni kiire kasv kaasa väga suure koormuse valla sotsiaalsele ja tehnilisele taristule, mis jääb üha enam nõudlusele alla.

Kevadel 2021 ootas Kambja vallas lasteaiakohti üle 400 lapse. Sama kriitiline on vallas koolikohtade nappus, rääkimata ülekoormuse all ägavatest liiklussõlmedest või kergliiklusteede puudusest. Nii lasteaiakohtade kui ka koolikohtade puudust suurendab aga paralleelselt toimuv aktiivne elamuehitus meie vallas, mis kasvatab elanike, sh laste arvu.

Strateegiline väljakutse on leida tasakaal elamuehituse ning valla poolt pakutavate teenuste, sh sotsiaalse taristu ja sportimisvõimaluste arendamise vahel. Sellele viitab ka Kambja vallaelanike rahulolu uuring, kus üle 38% vastanutest pole rahul lasteaiakohtade piisavusega vallas. Vallas tegutsevaid aktiivseid arendajaid tuleks enam kaasata sotsiaalsete objektide arendusse, sest vald üksi ei suuda tänaseid puudujääke kõrvaldada, nõudlus kasvab kiiremini. Lisaks kergliiklusteede vähesusele pole Kambja vallas siiani ka rattaringluse punkte, mis lihtsustaks tervislikku ning saastevaba liiklust Tartu linna suunal.

Sõltumata sellest, millise valiku teevad Kambja valla inimesed sügisel toimuvatel valimistel, tuleb mainitud väljakutsetega igal juhul tegeleda. Erinevates rahulolu küsitlustes on selgelt välja tulnud vallaelanike ootus muutusteks. Uuel volikogu koosseisul tuleb neid ellu viima hakata.

ILLARI LÄÄN,
Kambja vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees
Kommunikatsioonikoolitaja

 


Oktoobrikuu tuleb valimisteemaline

Kino maale