Liikumise olulisus

583
Lapsed õpivad liiklemist mängides. Foto: Margit Saluotsa

Viimase 50 aasta jooksul on välja kujunenud, et paljusid eluks vajalikke toiminguid saab teostada nii, et inimene kodust ei välju. Saame söögi koju tellida, võtta koolitusi kodus, suhelda sõpradega ja palju muudki ning teha seda kõike arvutiekraanil. Selline olukord on tekkinud seoses teaduse ja tehnika kiire arenguga.

Loomulikult on see tänuväärne, et tehnika võimaldab meile nii palju ja selle abil saab elu lihtsamaks muuta. Samuti on mõistetav, et peame ajaga kaasas käima ning ei tohi tehnikamaailma päris „riiulile panna“ ja unustada. Kuid selline olukord võib kaasa tuua vähese liikumise. See ajendas mind uurima meie koduvalla ja eeskätt Ülenurme piirkonna vajadusi seoses liikumisaktiivsusega. Uurimistöös tahtsin kindlaks teha antud piirkonnas mänguväljaku loomise vajaduse ning fikseerida valimi vajadused ja soovid seoses füüsilise liikumise ning mänguväljaku kasutamisega, kus oleks võimalik lastel ja vanematel koos aega veeta ning mille abil saaksid vanemad anda lastele piisavalt eeskuju liikumisaktiivsuseks. Samuti oli oluline, et ka haridusasutuste spetsialistid saaksid oma sõna ja arvamuse öelda, et mänguväljakut kasutataks maksimaalselt ning seda ka õppetegevustes. Oluline on ka see, et kõik osapooled (vanemad, lapsed, õpetajad) oleksid motiveeritud olema mänguväljakul kehaliselt aktiivsed.

Uurimuses kasutasin poolstruktureeritud intervjuusid eelnevalt uurija ehk minu poolt ette valmistatud küsimuste alusel. Intervjuu küsimused toetusid teooriale ja töö eesmärgile. Uuringus kasutasin ka vaatlust, et selgitada välja, milliseid atraktsioone kõige enam mänguväljakutel kasutatakse ning mis vanusegrupp seda tegi (täiskasvanud või lapsed). Vaatluseks valisin Kambja valla mänguplatsid ja väljakud ning ka Tartu linna mänguväljakud, laiendades sellega atraktsioonide nimekirja, mida inimesed rohkem kasutavad.

Kokkuvõttes võib öelda, et kujunes selge arusaam, mida peaks sisaldama mänguväljak, arvestades perede, haridusasutuste ning kogukonna soove ja vajadusi. Intervjuude ja vaatluste käigus selgus mänguväljaku loomise vajadus Kambja vallas. Peale selle, et oleks vaja luua koht, kus pered saaksid koos olla füüsiliselt aktiivsed ning haridusasutused saaksid läbi viia lõimitud õppetööd õuesõppena, lisandus vajadus kogukonda ühendava kogunemispunkti järele. Leiti, et koht, kus viia läbi kogukonna üritusi, oleks ideaalne sellisel moel, et see iga päev toetab eelpool mainitud vajadusi ning seda saab kasutada kogukonna ja haridusasutuste ürituste läbiviimiseks, milleks on näiteks kevad- ja jõulupeod ning erinevad kontserdid jmt. Uurimistöö esialgse plaani kohaselt luua mänguväljaku kavand kasvas õueruumi kavandiks, mis toetab kogu kogukonda.

Kõnealune uurimistöö on edastatud ka Kambja valda, et kogutud tulemusi saaks kasutada mänguväljakute loomisel. Tänan oma uurimistöö juhendajat Aigi Kikkast, kes oli suure innuga ja abivalmilt minu kõrval. Samuti tänan valla arendusjuhti Kristi Kulli, kes on avatud uutele ideedele. Koostöös on jõud!

MARGIT SALUOTSA,
Kambja lasteaia Mesimumm juhtivõpetaja

Kino maale

Kommenteeri: