Raamatukoguhoidjad käisid Gotlandil

671
Lubjakivisambad Langhammareni rannas. Foto: Karl Brodowsky (CC)

Kõrveküla raamatukogu korraldas augustis Tartumaa raamatukogutöötajatele koolitusreisi Gotlandi saarele. Päevakavas oli tutvumine Visbys asuva ühendatud ülikooli ja rahvaraamatukoguga – Almedalsbiblioteket’ga –, Visby ajaloolise vanalinna ja Fårö saarega.

Kambja valla raamatukoguhoidjatest käisid reisil Heli Nemvalts (Kuuste raamatukogu), Mare Helstein (Kambja raamatukogu), Katre Ilmjärv (Tõrvandi raamatukogu) ja Kersti Ernits (Ülenurme raamatukogu). Gotland tervitas meid päikesepaistelise ja sooja ilmaga.

Gotland, eesti keeles Ojamaa, on imeline paradiisisaar, kus kohtuvad viikingiaegne ajalugu, kaunid liivarannad ja metsik loodus. Saare pealinn on Visby, kus elab ligi 25 000 elanikku. Visby kesklinna ümbritseb hästi säilinud 3,5 kilomeetri pikkune keskaegne ringmüür, mis ehitati 1250–1288. Algselt rajati see kaitseks nii välisvaenlaste kui ka maalt pärit Rootsi ründajate eest. Jalutades mööda Visby munakivisillutisega tänavaid, võib tekkida tunne, justkui aeg oleks peatunud. Vanad majad, mis on ehitatud kuskil 12. ja 14. sajandi vahel, on imepisikesed, aga neis elatakse endiselt. Iga maja koos lillede ja vohavate roniroosidega on omaette vaatamisväärsus. Visby on kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja see kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Igal suvel tähistab Visby keskaegset nädalat. See on Põhja-Euroopa suurim keskaegne festival, mille käigus inimesed riietuvad kostüümidesse ja taasloovad ajastukohase elu. Seitse päeva kestvad keskaja päevad on väga populaarsed nii turistide kui kohalike elanike hulgas.

Raamatukoguhoidjana on mul alati väga huvitav ja värskendav külastada erinevaid raamatukogusid. Gotlandil on kokku kümme raamatukogu, lisaks raamatubuss. Meie külastasime Visbys Almedali raamatukogu (Almedalsbiblioteket), mis on 2001. aastal projekteeritud arhitektide Christer Malmström ja Anders Grape poolt. See on üks vähestest hiljuti ehitatud hoonetest vanas Visbys. Tegemist on nii välisilmelt kui interjööri poolest suurepärase raamatukoguhoonega. Suurtelt klaaspindadelt peegeldub keskaegne linn nii hoonest väljast kui ka sees. Hoones on ruumid Campus Gotlandile, ca 1400 m² õppepindu ja  ka raamatukogu ruumid ca 4000 m². Raamatukogu peauksest sisenedes asub suur fuajee kohvikuga. Teisele korrusele jääb raamatukogusaal, kus on laste- ja noorteraamatud, jututuba ja nukuteater, infolaud, rühmaruumid ja suur auditoorium. Kolmandal korrusel on saal aimekirjandusega, Gotlandica osakond koos Gotlandi kirjandusega, Crameri tuba ja lugemisalad. Neljandale korrusele jäävad töötajate ruumid. Raamatukokku võib igaüks tulla lihtsalt ajalehti lugema, raamatuid laenutama, lõõgastuma või kohvi juues imelisi vaateid nautima.

Minu jaoks oli eriti meeldejääv loeng sellest, kuidas Gotlandil lapsi juba väga varajases eas lugema õpetatakse. Bokstart Gotland on riiklik ettevõtmine, mis on suunatud 0–5 aastaste lastega peredele ja mille eesmärk on julgustada lapsevanemaid ning teisi lapsele lähedasi täiskasvanuid koos lapsega lugema, rääkima, laulma, riimima, tugevdades seeläbi väikelaste keelelist arengut ning armastust lugemise vastu. Algatust viivad ellu laste tervishoiuasutused, raamatukogu, eelkool, avatud lasteaed ja sotsiaalamet koos perekondadega. Pered, kes nõustuvad Bokstartiga, saavad lapse esimesel eluaastal kaks koduvisiiti: üks siis, kui laps on 6-kuune ja teine 11-kuuselt. Kõik laste terviseprogrammis osalejad saavad kingituseks raamatud.

Saime teada, et kunagi pole liiga vara koos lastega lugema hakata. Vastupidi – alustada võib kohe, kui laps ilmutab huvi kirjanduse vastu. Kuigi kõige varasemates raamatutes on vähe teksti ja lapsel võib esialgu olla huvi eelkõige raamatu uurimise, tunnetamise ja edasi-tagasi lappamise vastu, on lugemine siiski mitmel põhjusel oluline. Kõige väiksemaga on sageli lõbus ka lugemise ajal raamatuga „suhelda“ ja julgustada last sama tegema. Näiteks saab koputada uksele, patsutada loomi, musitada kaisukaru või lehvitada “tere” ja “hüvasti”. See tugevdab lapse sotsiaalset mõistmist ja on hea viis kaasata last raamatut lugema, kuigi ta veel isegi ei räägi.

GOTLANDI KÄIA OTSIMAS: Raamatukogutöötajad Mare Helstein, Heli Nemvalts, Katre Ilmjärv ja Kersti Ernits koolitusreisil Gotlandil. Foto: Anita Priks

Ükski reis Gotlandile pole mõeldav ilma Fårö saare külastuseta. Maailmakuulus Rootsi režissöör Ingmar Bergman veetis suure osa oma elust just sellel saarel, seal ta ka 30. juulil 2007. aastal suri ning on maetud Fårö kirikaeda. Fåröl on filmitud paljud Bergmani filmid: „Nagu peeglis“ (1961), „Persona“ (1966), „Hunditund“ (1968), „Häbi“ (1968), „Kirg“ (1969) ja „Stseenid ühest abielust“ (1973). Imelisi vaatepilte pakkus saarel Langhammarsi looduskaitseala oma pika kivist ranna ja mitme meetri kõrguste jääajast pärinevate lubjakivisammastega (rootsi keeles rauk). Suurema osa poolsaarest on aga hõivanud karjamaad ja talud, mis rajati siia 18. sajandil. Pea igal pool kasvab kadakas ja laiub männimets. Kuna Fårö saarel elab vaid 600 aastaringset elanikku, võib saarel elada lambaid rohkem kui inimesi. Fårö saar on koduks Gutefårile, see on vastupidav maatõugu lammas, keda karjatatakse kuni veepiirini võsases kadakas ning kes näksib mändi ja metsikut tüümiani. Huvitav on see, et Gutefåri jääradel ja uttedel on mõlemal sarved, mis kõverduvad majesteetlikult ümber nende puhta näo. Nende jalad ja kõht on villavabad ning näol on iseloomulik valge nina ja sama värvi ringid silmade ümber.

Gotland on avastamist väärt ja minul tekkis kindel tahtmine sinna veel tagasi minna. Paljugi jäi veel nägemata. Reisilt tagasi jõudes on minu öökapil nüüd Rootsi krimikirjaniku Anna Janssoni teosed, kus blond, kaunis ja julge politseinik Maria Wern uurib Gotlandil müstilist mõrvarit, komistab saarel uimastismuugeldajate, inimröövijate ja jõhkrate roimade otsa. Eesti keeles on selles sarjas ilmunud „Võõras lind“, „Ulm sinu eksitas ära“, „Mida sa ei tea“, „Naine pingil“. Kõiki neid raamatuid on võimalik meie valla raamatukogudest laenata.

Kersti Ernits
Ülenurme raamatukogu juhataja

Kino maale
EelmineMuinastulede öö Pangodis
JärgmineNoortevolikogu liikmed Gruusias