Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 27. septembril Reola kultuurimajas algas kell 17.00. Istungist võttis osa 20 liiget. Puudus Kuldar Lepik.
Tarmo Kleimann esines avaldusega, milles tegi ettepaneku avaldada umbusaldust vallavanemale.
Istung jätkus päevakorra kinnitamisega 19 poolthäälega (Olavi Jänes saabus istungile 1. päevakorrapunkti ettekande ajal).
Päevakord
Finantsjuht Eve Jaanus tegi ettekande.
Kambja valla 2023. aasta I lisaeelarve on koostatud vajadusest muuta eelarvet järgmistel põhjustel:
- Toimunud on muutused planeeritud põhitegevuse tuludes
- Laekunud on täiendavad sihtotstarbelised projektitoetused ja muud tulud
- Korrigeerimised põhitegevuse kuludes
- Muutused investeerimistegevuses.
2023. aasta I lisaeelarve maht on 138 370 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 112 457 eurot ja põhitegevuse kulud 212 047 eurot. Investeerimistegevuse eelarve väheneb 107 127 eurot. Põhivara soetust vähendatud 123 677 eurot, põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist suurendatud 10 000 eurot. Koos I lisaeelarvega on Kambja valla 2023. aasta eelarve kogumaht 41 592 268 eurot.
Majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelarvega.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (20 poolt).
Arendusjuht Kristi Kull tegi ettekande.
Eelnõu näeb ette lubada vallavalitsusel korraldada riigihange Tõrvandi kooli mööbli ja sisustuselementide ostmiseks.
Vallavalitsus on sõlminud ehituslepingu OÜ-ga KRC Ehitus Tõrvandi koolimaja ehitamiseks. Lepingujärgselt valmib kool juulis 2024. Vastavalt OÜ Arhitekt Must koostatud põhiprojektile soovib vallavalitsus hankida Tõrvandi kooli mööbli ja sisustuselemendid, et kool tähtaegselt käivitada. Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.
Jooksva aasta eelarves ei ole ette nähtud Tõrvandi kooli mööbli soetamist. Mööblihanget koostades tuleb lähtuda avaliku menetluse tähtaegadest. Arvestades piisavat mööblitarne aega, on otstarbekas Tõrvandi põhikooli mööbli ja sisustuselementide hange välja kuulutada.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon nõustus hankega.
Volikogu otsustas anda loa riigihankeks (poolt 20).
Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelust ja hääletusest.
Abivallavanem Toomas Järveoja tegi ettekande.
Eelnõu näeb ette algatada Lemmatsi külas asuva Lillemäe tn 18 maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 12.04.2023 taotlus Lemmatsi külas asuva Lillemäe tn 18 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringu eesmärk on kaaluda Lillemäe tn 18 krundil kehtiva detailplaneeringu muutmist ehitisealuse pinna osas. Muus osas jäetakse kehtima Lillemäe maaüksuse detailplaneering.
Planeeringuala suurus on u 1750 m².
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas.
Planeeringualal kehtib Lillemäe maaüksuse detailplaneering, mis on kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 25.01.2005 otsusega nr 6. Detailplaneeringuga moodustati elamumaa krundid ning määrati ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu kohane ehitusõigus on realiseeritud. Uue detailplaneeringuga soovitakse suurendada lubatud ehitisealust pindala.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse ka tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas algatada planeeringu (14 poolt, 5 erapooletut).
Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelust ja hääletusest.
Abivallavanem Toomas Järveoja tegi ettekande.
Ülenurme vallavolikogu kehtestas 26.06.2012 otsusega nr 19 Ülenurme alevikus asuva Vanamõisa platsi kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu kohaselt on maaüksusele planeeritud laululava (multifunktsionaalne elukestva õppe hoone) rajamine ning maaüksusest kohalike elanikele kooskäimiskoha rajamine. Maaüksus kuulub Kambja vallale. Kambja vallavalitsus soovib maaüksust kasutada jätkuvalt piirkonna elanike tarbeks üldkasutatava maana ning maaüksusele rajada erinevaid spordi- ja puhkerajatiste atraktsioone. Planeeringut ei ole võimalik ellu viia, kuna ehitusõigus on seotud multifunktsionaalse hoone hoonestusalaga ning väljaspoole hoonestusala ei ole ehitisi lubatud rajada. Vallavalitsus on jõudnud järeldusele, et kehtestatud kujul detailplaneeringut realiseerida ei ole otstarbekas.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.
Volikogu otsustas detailplaneeringu kehtetuks tunnistada (15 poolt, 4 erapooletut).
Triin Nõmmistu taandas end selle päevkorrapunkti arutelult ja hääletuselt.
Ettekande tegi volikogu liige Toomas Otsatalo.
Esmane eelnõu nägi ette kutsuda liidu üldkoosolekult ja volikogust tagasi Kambja valla esindaja Triin Nõmmistu ja nimetada esindajaks Toomas Järveoja. Enne istungit esitati uus eelnõu, kuna Toomas Järveoja teatas, et tema nõusolekut ei ole kandideerimiseks küsitud. Eelnõu muudatus nägi ette kutsuda tagasi Triin Nõmmistu ja kohustada vallavalitsust moodustama õigusakti eelnõu, milles esindajaks on määratud vallavalitsuse liige.
Volikogu ei võtnud eelnõud vastu (8 poolt, 10 vastu, 1 erapooletu).
- Otsuse eelnõu OE1-4/200
- Otsuse eelnõu muudatusettepanek
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega.
Üldplaneeringu koostamine on algatatud 23.04.2019, lepingusse jõuti peale riigihanke tulemusi ja läbirääkimisi aasta hiljem. Leping lõpeb 22.10.2023 ja seda pikendada (tulenevalt valitud hankeliigist) ei ole võimalik. Üldplaneeringu avalikud väljapanekud toimusid 13.12.2022 kuni 15.12.2022. Kõige rohkem vastukaja tekitab tiheasutusalade vähendamine ning põllumajandusmaade väärtustamine ehk elamuarenduste keelustamine põllumajandusmaadel. Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud nii mulla boniteedi järgsed põllud (boniteet 41+) kui ka põllumaad boniteediga alla 41 punkti, kuid juhul, kui põllud moodustasid kokku suurema massiivi. Väärtuslikel põllumajandusmaadel on üldjuhul arendustegevus keelatud. Aruteludel nii valitsuskoalitsioonis, arengu- ja planeerimiskomisjoniga ning arvamuste esitajatega jõuti arusaamisele, et väärtuslike põllumajandusmaade temaatikat on vaja täpsustada ning otsustati, et väärtuslikud põllumajandusmaad jagatakse kaheks: väärtuslikud põllumajandusmaad boniteediga üle 41 hindepunkti ja väärtuslikud põllumajandusmaad boniteediga alla 41 hindepunkti. Mõlemale grupile antakse erinevad tingimused arendustegevuseks. Konsultandiga on kokku lepitud, et jätkatakse üldplaneeringu koostamist kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu lõppemisel akteerime töö seisu ning tasumine toimub siis vastavalt selleks hetkeks tehtud tööde eest ning antakse üle kõik selleks hetkeks koostatud materjalid. Vajalik on otsustada, kuidas jätkatakse üldplaneeringu koostamisega.
Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumäe selgitas kaasettekandes, et komisjon tegi kolm ettepanekut. Tehti ettepanek laiendada olemasolevaid tiheasustusalasid teedevõrgustiku järgi ning Külitse ÜVK projektkoridori kulgemise järgi, muuhulgas määrata juhtotstarbed. Otsustati loobuda üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa sisustatud mõistest, mis puudutab boniteeti alla 41. Otsustati laiendada tiheasustusalasid, määrata juhtfunktsioonid vastavalt eelpool tehtud ettepanekule.
Volikogu võttis esitatu teadmiseks.
Kuna tehti ettepanek umbusalduse avaldamiseks, siis otsustab järgmise istungi aja juhatus valimisnimekirjade esindajatega eraldi. Istung lõppes kell 18.22.
Täiendatud 28.09.2023
Järgmine volikogu istung on plaanitud toimuma 25.10.2023.
