Külitse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektist

716
Külitse alevik. Foto: Marko Ojakivi

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) projekteerimise eesmärgiks on veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine. Külitse piirkonnas pole ühtset suure operaatori poolt hallatavat ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Seetõttu puudub aktuaalne ülevaade piirkonna veekasutusest, joogivee kvaliteedist ja reoveepuhastite toimivusest. Alevikus on põhjavesi piirkonnast sõltudes nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud.

Asula tarbeks projekteeritakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgud, sh magistraaltorustikud, kinnistute liitumispunktid, reoveepumplad. Eramute tarbeks projekteeritakse ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemid, mis ühendatakse Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga.

Varasemalt on antud piirkonnas projekteerimistöid teostanud SWECO Projekt AS, kellega vallavalitsus lõpetas projekteerimistööde töövõtulepingu, kuna projektiga kavandatud lahendus ei saanud vajalikke kooskõlastusi ja projekti ei olnud võimalik lõpuni viia.

Maaomanikud peavad uuendatud projektlahenduse heaks kiitma

Kambja vald sõlmis 13.07.2023 töövõtulepingu projekteerimisettevõttega OÜ Keskkonnaprojekt, maksumusega 166 320 eurot. Projekteerimistööde käigus uuendatakse SWECO Projekt AS projektlahendus ja viiakse eelnevalt koostatud lahendus lõpuni. Need maaomanikud, kes on varasemalt SWECO Projekt AS poolt koostatud lahenduse kooskõlastanud, peavad olema valmis projekti uuesti kooskõlastamiseks, sest OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatav projektlahendus võib olla varasemalt koostatud lahendusest tehniliselt erinev. Lisaks tuleb projekti elluviimiseks projekteerida Külitselt magistraaltorustikud Tartu linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ühenduspunktidesse Paju, Laseri ja Raudtee tänaval. Torustikud projekteeritakse mööda Tartu–Valga raudtee maa-ala, mööda Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee maa-ala ning mööda Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee maa-ala.

Ehitusprojekt on valmis 2024. aasta maiks

Projekteerimise ajakava kohaselt valmib uue lahenduse eskiislahendus novembri alguseks, seejärel koostatakse lahendus põhiprojekti staadiumis, mis valmib veebruaris 2024. Kogu kooskõlastatud ehitusprojekt peab sõlmitud lepingu kohaselt olema valmis 13.05.2024. Projekti valmides on teada ligikaudne ehitusmaksumus, mis on vajalik ÜVK realiseerimiseks, ja tingimused, mille alusel toimub sellega liitumine.

Projekti valmimise järgselt ühisveevärgi välja arendades paraneb elanike poolt tarbitava vee kvaliteet, paraneb Külitse aleviku ja lähiümbruse põhjavee kvaliteet ja piirkonda läbiva Ilmatsalu jõe kvaliteet. Kanalisatsioonivõrgu välja arendamisel paraneb piirkonna keskkonnaseisund ning väheneb pinna- ja põhjavee reostumise oht.

Lisainfo: Reio Jüriöö, Kambja Vallavalitsuse vallainsener, 5190 7766, reio.jurioo@kambja.ee

Sundvaldus või reaalservituut

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik paigaldatakse üldjuhul teemaale. Külitses on paljudes kohtades olukord, kus teemaa ei ole eraldi välja mõõdetud, vaid asub eraomandis olevate katastriüksuste piirides. Asjaõigusseaduse kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjale ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku jms ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on vajalikud avalikes huvides ning puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus nende paiknemiseks.

Vee- ja kanalisatsioonitorustik hakkab kuuluma vee-ettevõtjale. Maaomanikuga, kelle maad torustik läbib, on vajalik sõlmida kas reaalservituut või seada tehnovõrgu omaniku kasuks sundvaldus. Reaalservituut seatakse notariaalse lepinguga kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel. Reaalservituudi sisuks on see, et kinnisasja omanik lubab oma maale paigaldada tehnovõrgu, annab loa tehnovõrgu omanikul seda võrku hooldada, remontida ja teha muid tegevusi, mis on vajalikud trassi toimimiseks. Reaalservituudi kohta kantakse märge kinnistusraamatusse.

Sundvaldus tähendab sisuliselt sama, mis reaalservituut. Vahe on selles, et ei sõlmita notariaalset lepingut, vaid vallavalitsuse teeb sellekohase korralduse. Samuti ei tule märget kinnistusraamatusse, sundvalduse ala märgitakse Maa-ameti kitsenduste kaardile.

Mõlemal juhul kirjutatakse lepingusse või korraldusse sisse kõik maaomaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel sõlmitud kokkulepped ja muu trassi haldamist puudutav info.

Erinevus servituudi ja sundvalduse vahel on veel selles, et kui servituut sõlmitakse alati mõlema osapoole nõusolekul, siis sundvaldust võib seada ka ilma maaomaniku nõusolekuta. Seda juhul, kui kokkulepet ei saavutata, kuid tehnovõrgu rajamine ja hooldamine ilma seda konkreetset maaomandit läbimata on võimatu. Kui ühe maaomaniku mittenõustumine oma maale tehnovõrgu rajamisega jätab suure hulga majapidamisi ilma vee- ja kanalisatsioonigavõrguga liitumisest, saab määravaks avalik huvi.

Teate edastas: Marko Ojakivi, Kambja Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht, 515 6142, marko.ojakivi@kambja.ee

Kino maale
EelmineVõimlemisklubi Ülenurme ootab mudilasi treeningutele
JärgmineNurmepesa õpetajad õpirändel Soomes