Eesti Maaelumuuseume, sh Eesti Põllumajandusmuuseumi, juhib alates 16. septembrist Kadri Valner. Ta on eelnevalt vedanud eest Eesti Maanteemuuseumit ning seejärel Jääaja Keskust. Olles „linnast maale“ pere musternäidis, pole maaelu talle kaugeltki võõras. Ta on varasemalt toonud välja, et soovib kasvatada Eesti maaelu nähtavust.
Kuidas paistab muuseum silma ühiskonnas?
Kandideerisin direktoriks uudishimu pärast, sest selle muuseumi vundament on nii tugev, et oma oskuste abil saan seda muuta veelgi tugevamaks. Käies Oslos Norra Vabaõhumuuseumis, kus olid peamiselt ainult majad, nägin, et meil on kõik palju enamat. Peame muuseumi võimalusi rohkem ära kasutama.
Kuidas teid Eesti Põllumajandusmuuseumis vastu võeti?
Vastu võeti väga hästi ning tulenevalt lepingust viieks aastaks. See kõik sai alguse eelmise aasta lõpus tänu muuseumi endisele direktorile Merike Langile, kes rääkis muuseumirahvale, et läheb ära ja tuleb uus juht. Tunnen koduselt ja tekkinud on hasart.
Millised on suuremad tulevikku puudutavad plaanid?
Pikemas vaates muutub Põllumajandusmuuseum Maaelu Uudishimu Keskuseks (MUHK). Koostöö selleks käib Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Ideaal on, et tekib maaelu AHHAA, mis avab maaelu teemasid kõikides küsimustes käed-külge tegevuste kaudu.
Muuseum ei räägi ainult minevikust, vaid ka tulevikust. Meil on Eesti suurim rehepeksumasinate kogu – see on üks asjadest, mida muuseum peab aktiivsemalt tutvustama.
Aprilli alguses saadakse valmis näituseosa laudas, et külastajad saaksid osa laudasümfooniast. Meie jaoks on oluline loomade heaolu.
2026. aasta alguses loodame asendada 20-aastase püsinäituse uue näitusega „Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama“.
Muuseumi partneriks on näituste tegija MOTOR, kes on korjanud mitmeid Muuseumiroti auhindu.
Kellega tasub tulla muuseumi?
Ühest vastust ei ole. Enamus muuseume ütleb, et oleme koguperemuuseum. Tahan vastata, et oleme olemas kõigile. Euroopas ei ole muuseumihuvi nii suur kui Eestis. Siin muuseumis käib terve toidu ja maaelu huviline. Tahaks, et külastaja oleks süvahuviline, kes soovib midagi avastada. Hea näide on Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) külastaja, keda eeskujuks tuua.
Mida võib loota kohalik kogukond muuseumilt?
Eneseharimine, koostöö. Vanemad ja noored käivad kaks korda kuus kokakoolis. Vald, kogukond ja kool korraldavad oma sündmusi. Ühistöös vallaga toimub järgmise aasta valla jaanipidu. Muuseumi jaoks on olulised ka teised kogukonnad, näiteks loomakasvatajad.
Tähelepanek, et Ülenurme elanik ei tunne loomakasvatuse teemat. Näiteks kord nädalas võiksid tulla lapsevanemad koos lastega, et rookida lauta. Oleme valmis õpetama reaalset maaelu. Kogukonnalt ootame, et peetakse lugu muuseumi territooriumist ning suhtutakse sellesse hästi.
Oleme üks Eesti kolmest muuseumist, kus ala ei ole aiaga piiratud. Soovime olla avatud muuseum, mille väravad on alati lahti.
Marko Ojakivi
