Meie kultuuritegijad hakkasid valla kultuurijuhi Andri Viinalassi ja Kambja kuultuurikeskuse juhi Saidi Tammeoru eestvõtmisel laulupeotule vastuvõtmiseks ettevalmistusi tegema juba kevadel. Leppisime kokku, et Kambjas toimuval tuletervitustseremoonial laulavad koorid ja hiljem Reolas tantsivad rahvatantsugrupid.
Laulupeotuli ise süüdati mäletatavasti 1. juunil päikesetõusu aegu Tartus ERMi pargis, kus XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised toimkonnad selle pühalikult süütasid. 33 päeva jooksul pidi püha laulutuli siksakitama läbi terve Eesti, viibides igas maakonnas kolm ööpäeva. Tuhandetel pihkudel oli võimalus tunda kuuekilose laulupeotõrviku kaalukust, saada osa 50-aastase tuletulemise tseremoonia pühalikkusest.
Neljapäeval, 20. juunil võttis vallavanem Aivar Aleksejev Kastre ja Kambja valla piiril laulupeotule naabervalla esindajatelt vastu ja uunikum-VAZiga sõidutati see Kambja kiriku juurde, kuhu oli kogunenud muljetavaldaval hulgal huvilisi. Tervituskõne järel liikus tuletõrvik vallavanema kätest abivallavanem Ivar Tedrema pihkudesse, sealt edasi kultuurijuhi ja dirigendi Saidi Tammeoru kätte ja siis edasi juba laulurahva pikas rivis kätest kätesse, kuni jõudis vahepeatuse tegemiseks Kambja talurahvakooli mälestuskivi juurde.
Kätte oli jõudnud koorilaulu aeg – kus siis veel, kui mitte koorilaulu hällis Kambjas pidi laulutule tervituseks neid lauljaile hingelähedasemaid laulusid lauldama! Kambja segakoor Läte, Kambja kooli lastekoor ning segakoor, Ülenurme gümnaasiumi suur lastekoor ühiselt Haaslava meeskoori mehisel toel laulsid isamaast ja mesipuust. Eks mõni noodieksitus või reetlik kõõksatuski võis suure ühendkoori lauluhoo sisse sattuda – laul teeb küll rinna rõõmsaks, aga vahel teeb laulu ilu jälle meele nii härdaks, et võib viisipidamist eksitada……
Tilluke tuleraasuke jäi laulupeotulest Kambjasse kohaliku jaanipeotule tarvis, tulelatern sõidutati saatemeeskonna seltsis aga edasi Reolasse, kus kohalolijad juba suures ringis ümber kultuurimajaesise platsi ootel seisid. Tantsijad olid varmasti valmis peotuld tervitama ja tema auks oma lemmiktantsusid esitama. Tantsude tantsu „Tuljaku“ aegu võeti pealtvaatajaidki tantsijate hulka neid kiigeliigutusi kaasa tegema!
Ka Reolas sai kohalik jaanituli oma süütamissädeme laulupeotulest ja kultuurimaja rõdul võis see nüüd laternasse kätketuna rahulikult tantsijate valve all hommikuni puhata.
Hommikul anti tuletõrvik Kambja ja Nõo valla piiril üle naabervalla esindajatele. Kogu kauaoodatud protseduur oli kulgenud kenasti ja kodusoojalt.
Üks väike tõrvatilga karva mõttekene kuskil juustepiiril siiski eksles. Kambja ju koorilauluhäll. Ootuspärane olnuks, et ERR seda fakti võinuks ka omalt poolt märgata ja rõhutada – käidi ju tule teekonda kaemas Eestimaal mitmelgi pool…
Aga laulu- ja tantsurahval ning kohalikel kultuurisõpradel oli ikkagi ilus ja omamoodi harras õhtupoolik!
MAIRE HENNO
