21. juunil tähistatakse Kullaga tuulikus kohaliku kunstniku ja iseõppinud maalija Voldemar Rätsepa 125. sünniaastapäeva. Juubeli puhul avatakse ülevaatenäitus kunstniku elust ja loomingust, mis toob kokku nii tema maalid kui ka lood ühest töökast ja visast maaelu kunstnikust. Sündmus pakub head võimalust meenutada üht kohaliku elu ning looduse jäädvustajat, kelle looming elab edasi kogukonna mälus ja taludes.
Rätsepa elu kulges peamiselt põllumehena
Paljudes Kambja ja Pangodi kodudes leidub tänaseni Voldemar Rätsepa õlimaale kodukandist. Tema loomingus korduvad vaated järvedele ja talumaastikele, tuules lainetavad rukkipõllud, talvised saanisõidud hobustega ning kevadised pajuurvad ja sinililled. Varaseimad säilinud tööd pärinevad 1930ndatest aastatest, viimased on lõuendile kantud 1990ndatel.
Rätsepa elu kulges peamiselt põllumehena. Aastatel 1927–1928 töötas ta Kodijärve vallavanemana. Just seda ametit pidades kohtus ta oma tulevase abikaasa Melliga, kes oli tulnud kohaliku Unipiha Algkooli õpetajaks ja kellele vallavanem pidi käima iga kuu palka maksmas. Perre sündisid kolm tütart ja poeg, nende koduks sai Voldemari rajatud Udusaare talu.
Kuigi Voldemari vend Elmar Rätsep õppis Pallases skulptuuri Anton Starkopfi käe all, otsustas Voldemar jääda maaharijaks. Ta olevat öelnud: „Adramehe leib on kindlam kui kunstniku oma. Pühapäeval saab ka maalida.“ Nii kujuneski kunst tema eluaegseks hobiks põllutöö kõrvalt.
Pärast ligi 30 aastat kestnud iseõppimist jõudis kunstniku looming uude etappi 1963. aastal, kui ta astus Tartu Kunstimuuseumi juures tegutsenud kujutava kunsti kaugõppekursustele. 1974. aasta isetegevuslike kunstnike ülevaatusnäituse kataloogis tõsteti esile tema teost „Pühajärve maastik“, mille puhul hinnati oskust edasi anda kaugust ja atmosfääri.
Ka kõrges eas ei loobunud Rätsep maalimisest
Veel 90-aastaselt istus ta suviti oma Udusaare talu elumaja pööningule kohandatud ateljees ja töötas. Suvine valgus, avar rõdu ja vaade aiale lõid inspiratsiooniks sobiva keskkonna. Tema tööruumis leidus pooleliolevaid maale, värvituube, pintsleid ja lõuendeid – kõik see andis tunnistust pidevast loomeprotsessist.
Näitusepaik Kullaga tuulikus ei ole juhuslik. Tuuliku lasi 1888. aastal ehitada kunstniku vanaisa Hans Rätsep. Toona oli tegemist julge ettevõtmisega, sest läheduses töötas juba mitu vesiveskit. Tuuleveski eeliseks oli sõltumatus veetasemest – selle „mootoriks“ oli tuul. Veski töötas ligi 60 aastat, kuni teine maailmasõda ja sellele järgnenud muutused selle tegevuse lõpetasid.
Vana tuuliku varemed seisid paigal veel 2012. aastani, mil need taastamise eesmärgil lammutati. Uue tuuliku esimene etapp valmis 2014. aastal Rõuge ehitusmeistri Ain Siska juhtimisel. Taastamist veab MTÜ Kullaga Tuulik, mille on loonud Hans Rätsepa järeltulijad.
Sünniaastapäeva tähistamine ei piirdu vaid näitusega. Muusikalise meeleolu loob Pühajärve Puhkpilliorkester, mida dirigeerib Voldemar Rätsepa järeltulija Imre Leopard.
Näitus on avatud vaid ühel päeval: 21. juunil kell 13–18. Orkester astub üles kell 13.30. Üritus on tasuta.
Tarvo Puri ja Eha Jakobson
