Faktiteadmisi puudest, praktilisi oskusi istutamisest

173

Teorõõm: Kolmanda klassi õpilased koos klassijuhataja Valve Keskpaluga aitasid kasvama maguskirsi Leningradi Must istiku. Foto: Peeter Ruuge

  

Tänavune Kambja kooli aastapäev sai oma näo tänu 1957. aasta vilistlasele Viive Rosenbergile, kes kinkis kõigile klassidele maamulda istutamiseks meristeemselt paljundatud puuistikud. Kambja uue koolimaja avamispäeval tõi nimekas põllumajandusteadlane Viive Rosenberg oma esimese kooli praegustele õpilastele kingituseks pisikesed puuistikud. Nende seas oli nii vilja- kui ilupuid.

Puulapsukesed talvitusid turvaliselt Vahur Tiidebergi puukoolis tubastes tingimustes.

Aprillikuu viimasel reedel, kui Kambja koolis oli traditsiooniline aastapäevapidu, seati päevakava nõnda, et aega jäi ka istutusrituaaliks. Enne seda, kui õpilased ühiselt pühale tööle asusid, peeti saalis aga konverentsi, kus kõigi klasside õppurid tutvustasid koolikaaslastele oma klassi puud. Ülesanne oli küll üks, kuid siiski olid õpilased leidlikud ning oskasid anda oma etteastele väga vahva sisu ja vormi. Koolipere tähelepanu püüti nii arvuti abiga ekraanile manatud slaidiprogrammidega kui sõnalismuusikaliste lavakavadega. Esitati omaloomingulisi luuletusi ja anti soovitusi kirsimoosi keetmiseks. Tõsiste faktide vahele lennutati ka vabast mõttelennust sündinud fantaasiavilju (vihje seitsmendike näidendile, milles naljakuule vääriliselt pakuti vaatajaile püramiidkase näitel mõnusat meelelahutust).

Pärast õpilaskonverentsi istutasid nooremate klasside õpilased oma kirsi- ja murelipuud koolimaja ja staadioni vahelisele muruplatsile. Nende läheduses sai kasvamisplatsi ka õpetajate poolt istutatud pihlakas. Rahvakooli memoriaali lähedale muruplatsile pandi vanemate klasside poolt kasvama lõhislehtedega kask, madala sookase ja leinakase vormid, püramiidkask ning püramiidhaab.

Toivo Ärtis

Kino maale