Maalähedased jõulud

201

  

Elu pole ainult linnas. Elatakse ka maal. Jõulud ei pea olema linnakeskne osturalli vaid võiks olla midagi algupärasemat ja maalähedasemat. Kuidas pidada maalähedasi jõule?

Kui loona üks ring on lõppemas ja teine algamas, on läbi aegade maarahval olnud tähtsaimad pühad – jõulud.

Nimi. Talvist pööripüha nimetab maarahvas mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talss- -pühi) ja vorstipühad.

Suuremas osas Maavallas kasutatakse sõna jõulud, kuid Mulgi-, Tartu-, Võro- ja Setomaal talistepühad.

Paljud keelemehed on arvanud, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Ajastaja päev ehk uusaasta on 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. I-le ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.

Et jõulud on maarahva jaoks just nimelt aastavahetuspühad, tõestab ilmekalt seegi, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. Üldiselt on 7. I nimetatud viimaseks jõuluks. Sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks pudrupäeva, 2. II.

Tähendus. Jõulud on pühad päevad, mil üks ajastaeg, üks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike on pesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.

On tähtis aeg. Sellest, mida inimene nüüd teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged ning neilgi on elavate õnnele suur mõju.

Ettevalmistused. Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu majapidamine ning valmistatakse aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohi tööd teha, tuleb kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada.

Tehakse jõulukroonid ja -krässid, samuti kolmeharulised küünlad. Küünlad tehakse lambarasvast ja mesilasvahast. Hädapärast ajab asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.

Suurem osa ettevalmistustest tehakse 21. XII. Tõustakse varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peeta seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu peab olema igas peres ning seda peab jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristatakse ülima hoolega. Puhtaks pühitakse isegi seinad ja laed. Ka õu tehakse puhtaks. Nüüd ei tohi põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi. Vastasel korral pühitakse õnn majast välja.

Kui maja korras, on paras aeg sisse tuua jõuluõled.

Kuusk või õled? Jõulupuud hakati moeasjana mõisa, kiriku ja linna eeskujul taludes pidama 19. saj. keskel. Tavaliseks muutus see alles sajandivahetusel. Seal, kuhu ilmus kuusk, loobuti peagi jõuluõlgedest. Nõnda suretas saksa mood meie iidse tava peaaegu välja.

Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Eestis on sellest tavast kinni peetud tükati tänapäevani. Õlgede tuppatoomine tähistab jõulude algust. Õlgedel mängitakse jõulumänge, puhatakse ja ka magatakse. Arvatakse, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutavad õled sammude müdina – hinged tahavad vaikust.

Kui tänapäeval on keeruline tervet põrandat õlgedega katta, siis ühe vihu vast ikka saab. Ja kui mitte tänavu, siis järgmisteks jõuludeks küll.

Toidud. Usutakse, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Muistne pidulaud võib tänapäeval tunduda õige kehv. Seal peavad kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud on veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.

Jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututa. Tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagatakse karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.

Jõuluvorstid tehakse tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.

Ohutamine ja piiramine. Jõuludeks tuuakse koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenata midagi välja. Kõik tööriistad viiakse ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehakse mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu. Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuleb nad peale pühi põletada.

Jõuluõhtul enne pimedat tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehakse riste. Ristid on eri paigus erinevad. Aitab seegi, kui hooned piiratakse – tehakse nende ümber kõndides ring.

Söömine. Jõululeib, õlu ja liha peavad laual olema terve jõuluaja ja igaüks peab saama niipalju süüa, kui tahab. Jõuluöösi tuleb süüa 7, 9 või 12 korda. Siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähenda kere täisparkimist. Piisab ka mõnest suutäiest.

Kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda üles võtta. Ja üldse ei tohi jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.

Mängud ja laulud. Kuna jõulus on kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis on aega jõude olla. Jääb aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistatakse looma- ja inimkujusid. Tehakse ka õlest nuute, ning taotakse üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.

Valgus. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Peab ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud. Nõnda, et valgus välja ei paistaks.

Magamine. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitatakse üleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.

Hinged. Jõuludel on hinged kodus käimas. Nende pärast hoitakse uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Peab jälgima, et toidunõudel poleks kaani peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.

Vana-a
asta.
24. XII on üldine saunaskäimise päev. Saun pannakse kütte juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema.

Ollakse kodus oma perega. Südaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna külapeale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuleb külla naisterahvas, peab talle meeste püksid kaela viskama. Siis ei kao õnn kodust ära.

Uue aasta öösel või hommikul viskab peremees kaevu soola ja toob sealt vett. Vesi valatakse kaussi ning selle põhja pannakse nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesevad kõik seal nägu. See hoiab inimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest.

Ja muidugi kuulub uue aasta juurde õnnevalamine ja igasugune ennustamine.

Jõulud tänapäeval. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loond tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet.

Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad on maarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust, võiks jõuluski meeles pidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. XII hoida toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual.

Kino maale