Aabitsatõdesid perearstide tegutsemise kohta

181

Perearstide üleriigiliselt tasuta nõuandetelefonilt 1220 saab abi ööpäevaringselt

Taustainfo perearstide töökorraldusest

Kroonilise haiguse korral peab perearst inimesele tagama vastuvõtule pääsemise kolme päeva jooksul. Ägeda tervisehäire korral peab patsient arstiabi saama samal päeval. Perearsti vastuvõtule tuleb registreeruda kas kohapeal või eelnevalt ette helistades.

Perearsti vastuvõtt peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt kaheksa tundi päevas, ajavahemikus kell 8.00–18.00. Sellest ajast pool ehk 20 tundi nädalas peab kohal olema perearst. Ülejäänud aeg on perearstil ettenähtud koduvisiitide tegemiseks. Kui perearst kohal ei ole, suhtleb, registreerib vastuvõtule ja teeb enda pädevuse piires vastuvõtte pereõde. Perearstil võib olla mitmeid abilisi (ka abiarste), kuid tal peab olema abiks pereõde.

Perearst ei tohi ravikindlustatud inimeselt võtta mitte minisugust tasu peale koduvisiidi ja tervisetõendi väljastamise tasu. Nimistusse kuuluvatele patsientidele osutatud arstiabi eest tasub ravikindlustatud inimeste puhul haigekassa. Ravikindlustamata ja perearsti nimistusse mittekuuluvad inimesed tasuvad üldjuhul üldarstiabi eest ise, välja arvatud kui perearst osutab vältimatut abi, selle eest inimene maksma ei pea. Vältimatu abi on juhtudel, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Erakorralise abi võimalused

Kui inimesel tekivad ootamatult ägedad tervisekaebused, on ööpäevaringselt võimalus pöörduda ka haigla erakorralise meditsiini osakonda, kutsuda kiirabi või nõu saamiseks helistada perearsti tasuta üleriigilisel nõuandetelefonil 1220 (esimesed viis minutit kõneajast on tasuta). Haigla erakorralise meditsiini osakonnas tehakse vajalikud uuringud ka erakorraliselt.

Infot nii perearsti valimisest kui vahetamisest

Õigus endale perearst valida on igal ravikindlustusega Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel. Igale perearstile on kindlaks määratud üks kindel nimistu, keda ta on kohustatud teenindama. Tagamaks inimestele perearstiabi ka olukorras, kus inimene viibib kodust eemal mõnes teises piirkonnas, on perearstidele ette nähtud ka teeninduspiirkond. Perearst peab osutama üldarstiabi oma teeninduspiirkonnas ajutiselt viibivale inimesele.

Võimalusel diagnoosib ja ravib perearst ise, vajadusel konsulteerib ta eelnevalt eriarstiga. Kui perearst avastab mingi haigustunnuse, mille korral tal endal ei ole võimalik ravida või diagnoosi välja selgitada, suunab ta inimese eriarsti juurde. Perearst peab oma tegevuse dokumenteerima patsiendi haiguskaardil ja tal on kohustus anda inimesele teada kõigest tema tervisega seonduvast.

Plaaniliste uuringute tegemiseks ja eriarstlikuks konsultatsiooniks haiglas on vajalik perearsti saatekiri. Saatekiri ei ole vajalik naistearsti, silmaarsti, traumapunkti traumatoloogi, naha- ja suguhaiguste, nakkushaiguste arsti ja psühhiaatri vastuvõtule pöördumisel, samuti inimese enda poolt otseselt tasutava arstiabi saamisel (näiteks hambaarsti vastuvõtule pöördumisel).

Kui inimene soovib perearsti vahetada, peab ta kirjutama selle kohta avalduse. Üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse avalduse haigekassasse jõudmise järgmise kuu esimesest päevast. Avalduse võib esitada haigekassale, anda uue valitud perearsti kätte või oma senise perearsti kätte. Avalduse võib esitada nii isiklikult kui posti vahendusel. Perearsti vahetamise avalduse blanketid on kättesaadavad ka kõigis postkontorites, haigekassa büroodes ja internetis haigekassa koduleheküljel.

Perearstil on kohustus keelduda inimese nimistusse võtmisest juhul kui tema nimistu on suurem kui 2000 patsienti. Keeldumisest peab perearst teatama kirjalikult vähemalt seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse kätte saamisest. Kui perearsti nimistusse kuuluvad juba inimese perekonnaliikmed, ei ole perearstil kohustust nimistusse võtmisest keelduda. Samas ei ole perearstil ka kohustust täiendavaid inimesi oma nimistusse võtta. Perearst võib keelduda inimese nimistusse võtmisest ka siis, kui inimese alaline elukoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, kuna vajadusel peab arst tegema ka koduvisiite.

Eestis on kokku lubatud moodustada 837 perearsti nimistut, nendest on hetkel tegevad 804 nimistut. Kõikide perearstide kontaktandmed olemas koduleheküljel:

http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/perearstid/

Katrin Pärgmäe,
Sotsiaalministeerium pressiesindaja

Kino maale