Korterelamu Külitses saab elektrikatkestuse korral iseseisvalt hakkama

Elanikkonnakaitse algab elanike tahtest

212
Oranž ja must GrupeL GR6500 elektrigeneraator siniste ja punaste pistikupesadega, paigutatud siseruumi betoonpõrandale.
Elektrikatkestuste korral saavad Külitse Järve tee 1 elanikud kasutada elektrigeneraatorit. Foto: Marko Ojakivi

Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös Päästeametiga viis kevadel läbi toetusvooru „Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamine“. Taotlusvoorus osales Külitsest Järve tee 1 korteriühistu, kel läks korda Siseministeeriumi kriisivalmiduse tõstmise toetusmeetme abil elektrigeneraator soetada, et saada iseseisvalt hakkama ulatusliku elektrikatkestuste korral. See võimalus on olemas kõigil korteriühistutel.

Järgnevalt osalevad korteriühistu liikmed generaatori käivitamise ja kasutamise koolitusel.

Elektrigeneraatori ost on kavandamisel ka Reola Lennu 42 munitsipaalmajja, et tagada kriisisituatsioonis autonoomne küte ja üldvalgustus.

Soovitame kogukondadel jälgida, milliseid toetusi ja meetmeid pakutakse kriisivalmiduse suurendamiseks. Kui oleme varakult valmis ettenägematuteks olukordadeks, annab see suurema tõenäosuse nendega teadlikumalt toime tulla.

Ragnar Veemaa
valla kriisikomisjoni aseesimees

Kambja valla kriisikomisjon õppusel „Kevadmurd 2025“. Foto: Marko Ojakivi

Elanikkonnakaitse algab elanike tahtest

Kogukond kui nähtus kuulub lahutamatult inimeste igapäevaelu juurde. Paljud meist kuuluvad ühte või mitmesse kogukonda. Kogukondadel on ühiskonnas oluline ja mitmetahuline roll, sest need loovad sotsiaalse sidususe, toetavad inimeste heaolu ning aitavad kaasa suures pildis riigi toimimisele.

Korteriühistu on väike, kuid oluline ühiskonna mikrotasandi kogukond, kus inimesed mitte ainult ei ela kõrvuti, vaid ka juhivad, hooldavad ja arendavad oma elukeskkonda ühiselt. Üks korteriühistu eesmärkidest on kindlasti tagada majarahva toimepidevus ning suutlikkus hoida üleval head elukeskkonna kvaliteeti.

Ulatusliku kriisi korral ei jõua riigi või omavalitsuse abi kohe kõigi abivajajateni. Paratamatult tuleb alustada sealt, kus häda kõige suurem, ja kindlasti tehakse selle juures valusaid valikuid. Seetõttu on väga oluline, et kogukonnad hoiaksid kokku ning teeksid vajalikud ettevalmistused, et vähemalt seitse päeva ise oma jõududega toime tulla.

Elanikkonnakaitse võtmes on korteriühistul täita tähtis roll, kuna see üksus koondab inimesi ühise elukeskkonna ümber. Hädaolukordades, olgu selleks loodusõnnetus, ulatuslik elektrikatkestus või sõjaline oht, on korteriühistute valmisolek ja koostöövõime üks võtmetegureid kriisiga toimetulekul.

Tegus korteriühistu hoolib enda liikmetest ning tagab, et oleks olemas kriisiplaan, kus määratletud rollid, kontaktisikud, varjumiskohad. Ühistul peaks olema nimekiri varudest, mida koguda hädaolukorraks ning mida saaks hoida ühistu keldris või tehnilises ruumis. Oluline on majaelanikud ühises inforuumis hoida, korraldades infopäevi või koolitusi.

Paremaks toimetulekuks on võimalik abi saada ka kohalikult omavalitsuselt (KOV) või Päästeametilt (PÄA) nendega koostööd tehes. KOV ja PÄA saavad anda informatsiooni selle kohta, kuidas osaleda toetusprogrammides (nt varjumiskohtade kohandamiseks või generaatori soetamiseks), et välise abi toel suurendada kogukonna toimepidevust.

Korteriühistu Külitses Järve tee 1 on aktiivne ja püüdlik oma liikmete elukvaliteedi parandamisel. Elanikkonnakaitse eesmärkide täitmiseks on ühistul soetatud generaator, et tagada elektrikatkestuse korral hädavajalik vool, et vähemalt valgus oleks olemas ning olulised maja tehnosõlmed (eelkõige soojussõlm) saaksid tööd jätkata.

Kaido Tiitus
valla kriisi- ja ennetustööspetsialist

Kino maale
EelmineKasulik teada
JärgmineTartumaa vallavalitsused tänasid ja tunnustasid oma hooldustöötajaid