11. septembril 2025 tähistati Unipiha koolis vanavanemate päeva, mis tõi kooli saali soojust, naeru ja väärtuslikke mälestusi. Külla tuli kooliõpilane Katrin Tenno koos oma vanaema Helvega, kes jagas lastega meenutusi ajast, mil tema samas koolimajas õppis.
Helve rääkis, et tema kooliajal oli elekter veel haruldus. Päevasel ajal andis koolimajale voolu lähedal asuv Piima meierei, kuid õhtuti tuli valgust saada petrooleumilampidest, mida kasutasid koolimajas elanud õpetajad Salmistud. Õpetajate toas müüdi ka ravimeid, vitamiine ja pektussiini komme, mida soetasid nii lapsed kui ka kogu külarahvas.
Kooli tuldi tollal jalgsi, talvisel ajal ka üle järve. Helve pinginaaber oli Aino Kruus ning kooliaega meenutab ta soojalt: „Meil oli väga tore lapsepõlv ja koolis käia oli vahva. Nüüd on ka toredad ajad, aga siis tundus kõik kuidagi erilisem.“
Kohtumine pakkus lastele nii uusi teadmisi kui ka humoorikaid hetki. Kui vanaema küsis: „Kas te teate, mis on karupüksid?“, kostis Katrin Tenno kohe: „Püksid, mille peal on karu!“ See tekitas palju naeru ning vanaema selgitas, et tegu oli hoopis villaste soojade pükstega, mida talvel kanti.
Vanavanemate päev on oluline meeldetuletus, et põlvkondadevaheline side rikastab nii noori kui ka vanu. Lastele jäävad vanavanemate lood meelde kui killukesed elavast ajaloost, mis annavad teadmisi, väärtusi ja sooja äratundmist.
Marju Rebane
Unipiha koolijuhi ülesannete täitja
