Räni alevikus Pargi talus kunagise Ränna mõisa valitsejamajas avati juulis Theodor Pooli muuseum – paik, kus põimuvad Eesti maaelu, riiklus ja ühe mehe elutöö.
Theodor Pool (1890–1942) oli Eesti maareformi isa, põllu- ja riigimees, kelle eestvedamisel viis Asutav Kogu 1919. aastal läbi maareformi. See muutis põhjalikult kogu Eesti ühiskonda, andes maa kätte neile, kes seda tegelikult harisid. Pool oli ka mitmes valitsuses põllutöö- ja toitlusminister, ratsionaliseerija, teadlane ning uuendusmeelne talunik.
Autentsus kogu ettevõtmises
Uus muuseum Kambja vallas sündis suure pühendumusega – selle ettevalmistused kestsid aastaid ning muuseumipidaja Alvar Maidla on Theodor Pooli elu ja tegevust uurinud juba 19 aastat. „See teema on mulle südamelähedane, sest olen Pooliga seotud ka oma suguvõsa kaudu,“ ütleb muuseumi looja.
Autentsus on olnud võtmesõna kogu ettevõtmises – ekspositsioon põhineb olulises osas originaalmaterjalidel, fotodel ja esemetel, mis kuulusid Pooli perekonnale. Ka muuseumi põhiplaan järgib tema kodutalu Piistaojal asunud hoonet.
Üks muuseumi suursugusemaid esemeid on raamaturiiuli komplekt Pooli kodutalust Piistaojalt, mille kavandas nende perekonna hea sõber arhitekt Olev Siinmaa – sama mees, kes kujundas president Pätsi Oru lossi interjööri ja hulgaliselt Pärnu villasid. Sellel riiulil seisavad tänagi Pooli isiklikud materjalid.
Lisaks muule Piistaoja talu mööblile on muuseumis ka tugitoolid ja diivan, millel on istunud ja riigiasju arutanud nii Otto Strandman, Jaan Tõnisson kui ka Johan Laidoner.
Eesti põllumajanduse uuendaja
Theodor Pool oli uuenduste looja Eesti põllumajanduses. Tema talus võeti esimesena Eesti kasutusele lüpsimasin ja elektrikarjus, samuti töötas ta välja mitmeid ratsionaalseid põllutöövõtteid. Pool kasvatas hollandi-friisi tõugu veiseid, kelle järglased elavad Eesti karjades tänaseni.
Piistaoja talu põllutöömasinatest on ainsana säilinud sõnnikulaotaja, mis nüüd on eksponeeritud Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusel „Sõnnik ja piim. Lühidalt veise „eluülesandest“ läbi aja“.
14. juunil 1941 küüditati Theodor Pool ja tema pere Siberisse. Theodor Pool hukati Sosva vangilaagris 25. augustil 1942. Uus võim määras Poolide kodutalu juhtima Edgar Keevalliku. Tänu temale säilis tõukari ja suur osa Pooli teaduslikust ja isiklikust pärandist. Nõukogude perioodil kandis talu nime Vändra Veisekasvatuse Katsejaam, mida Keevallik 30 aastat juhtis.
Muuseumis leidub esemeid, mille kasutusotstarve võib tänapäeval üllatada – iga detail jutustab ajast, mil mõeldi targalt ja tegutseti visalt.
Tulevikus soovib muuseum osaleda muuseumiööl, et esitleda mõnevõrra varju jäänud põllu- ja riigimehe pärandit veelgi laiemalt.
Muuseumil on koduleht https://www.poolimuuseum.ee.
Külastama on oodatud nii põllumajandushuvilised kui ka kõik, keda kõnetab Eesti riigi ja maaelu kujunemise lugu.
Kõigil, kes soovivad kohapeal uue muuseumiga tutvuda, palun oma soovist teada anda e-posti aadressil poolimuuseum@gmail.com.
Sel aastal, 8. detsembril, möödub Theodor Pooli sünnist 135 aastat. Tema mõtted ja töö elavad edasi – nii raamatutes, teadustöödes kui ka muuseumis, mis räägib loo mehest, kes tõi Eestile põllumajandusliku hingamise.
Marko Ojakivi
