Päästeamet testib 18. märtsil ohuteavituse süsteemi EE-ALARM

Ohuteavituse testid ei ole pelgalt tehniline kontroll, vaid võimalus harjutada ja kinnistada teadmisi, mis võivad päästa elu. Kolmapäeval, 18. märtsil toimub juba kolmas üleriigiline EE-ALARM test, kus käivitatakse ka sireenid. Viimaste aastatega on Eestis üles ehitatud täiesti uus ohuteavituse süsteem, mis vajab pidevat kontrollimist ja arendamist, et päriselt toimida ka siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Nüüd, kui inimesed on tasapisi harjumas mõttega, et sellised testid toimuvad, peame üha enam rääkima ka sellest, kuidas reaalses ohuolukorras ohuteavitusele reageerida.
Kui riik käivitab sireenid, tähendab see absoluutselt alati vaid üht: varju kohe lähimasse siseruumi. Kui ohuteavituse sõnumites on alati kirjas ka käitumisjuhised, siis sireenid sellist infot edasi ei anna ning iga inimene peab ise teadma, kuidas käituda. Sireene kuuldes või EE-ALARMilt varjumise teavitust saades mine kohe lähimasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest.
Ohuolukorras ei pruugi alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. Oluline on akendest eemale hoidmine, püsimine siseruumis, kus sinu ja väliskeskkonna vahele jääb vähemalt kaks tugevat seina jne: sellisteks ruumideks on tihtipeale vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid ning osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle ei jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast.
Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla lihtsalt seisma. Parim viis end sel hetkel kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal.
Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras võivad hoonete ülemised korrused või terve hoone külg tihtipeale raskesti viga saada, kuid konstruktsioon siiski peab ning madalamatel korrustel on inimestel õnnestunud turvaliselt varjuda. Samuti aitab oluliselt kaasa keldri või madalamate ruumide kohandamine (näiteks lae või seinte toestamine), et ruum peaks ka siis, kui majas on varing. Kaitsetult õues olles on paraku tõenäosus raskesti viga või surma saada kordades suurem.
Päästeametilt on palju uuritud, kuidas inimene ohust teada saab, kui ta sireeni ei kuule. Sireenid on ainult üks osa riiklikust ohuteavitusest ning need on kasutusel Eesti suurimates asulates. Sireenid on selleks, et hoiatada ohu eest inimesi linnatänaval. Siseruumi ei pruugi neid kuulda olla, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest: hoone helikindlusest, ilmastikuoludest, sireenide asukohast jne. Muul juhul peab ohuteavitus inimesteni jõudma teiste kanalite kaudu, millest praegu on kasutusel SMS, teavitus Eesti äpis ja „Ole valmis!“ mobiilirakendustes ja ribatekstidena ERR kanalites ETV, ETV+, portaalis ERR.ee ja uudiste äpis. 2027. aastaks on plaanis välja arendada ka cell broadcast, mis võimaldab saata ohuteavituse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.