Kambja naisansambel Lüüra tegus märtsikuu

39
Pildil on mitmeliikmeline segakoor, kes poseerib kolmes reas lava ees. Esireas seisavad naised valgetes pluusides, mustades seelikutes ja siniste sallidega. Nende taga on samuti naised heledates rüüdes ning tagareas mehed tumedates ülikondades punaste lipsudega. Kõik vaatavad kaamerasse ja naeratavad, jättes piduliku ja ühtse mulje. Taust on lihtne ning rõhk on koori liikmetel ja nende esinemisriietusel.
Kambja naisansambel Lüüra, Reola naisansambel SO-LE ja meesansambel WanSel kontserdil Tartus. Foto: erakogu

Kui märtsikuu avab ukse kevadele, avavad laul ja muusika ukse südamesse. Nii leidsid Kambja naisansambel Lüüra jaoks aset kaks kaunist kohtumist, kus emakeele ilu ja ansamblilaulu soe traditsioon põimusid üheks hingestatud kevadiseks rännakuks.

14. märtsil kogunesime Tiigi Seltsimajja, et tähistada emakeelepäeva – päeva, mis tuletab meile meelde, kui eriline ja kandva jõuga on meie emakeel. See kujundab meie lood, meie mälu ja meie iseolemise. Kontsert kujunes luuleliseks tervikuks, mille sidus ühtseks voolavaks rännakuks Jakobi Mäe Teatristuudio õpilaste poeetiline ja mänguline raamistik. Nende soojad sissejuhatused ja humoorikad vahepalad lõid atmosfääri, kus iga esineja astus lavale justkui sõbraliku käepigistuse saatel.

Kavas kõlasid Solveigi esituses Leelo Tungla luuletus „14 käänet“, Johanna Maria Kreslingu ja Martin Suburgu klaveripalad, Reola naisansambel SO-LE, meesansambel WanSel, noor ja andekas Reti Noorhani oma kahe omaloomingulise lauluga ning loomulikult Kambja naisansambel Lüüra. Ühislaul „Hoidkem alles isaisade lood“ tõi kõik esinejad ja publiku ühte hingamisse. Paljude südamesse jäi ka Reti Noorhani siiras lugu „Kuula kuulujate!“ – mõtlik ja puudutav peegeldus inimlikust soovist olla märgatud, mõistetud ning kuuluda paika, kus süda tunneb end hoituna.

Sügav tänutunne kuulub Tiigi Seltsimaja juhatajale Margit Reinkubjasele, kelle pühendumus ja soe koostöö on võimaldanud emakeelepäeva kontserdil sündida juba teist aastat järjest. Tema toetus ja visioon on loonud uue traditsiooni, mis toob kokku loojad, kuulajad ja eesti keele ilu austajad.

Pildil poseerib kuus naist, kes kannavad ühtseid rahvuslikust stiilist inspireeritud punaseid kleite valgete pluusidega. Nad seisavad kahes grupis suure plakati kõrval, millel on kujutatud lüüra ning kiri „Kambja Lüüra“. Naised naeratavad ja vaatavad kaamerasse, luues sõbraliku ja ühtse meeleolu. Taustaks on hele sein ning põrandal puitparkett. Pilt viitab koorilaulu või kultuuritegevusega seotud kollektiivile.
Kambja naisansambel Lüüra. Foto: erakogu

28. märtsil jätkus esimese kevadkuu helgus Kambja kultuurikeskuses, kus toimus Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert Kambja Lüüra – traditsioon, mis tähistas tänavu 20 aasta möödumist selle ürituse ellukutsumisest. Lavale astusid segaansambel Helisev Horoskoop, ansambel ALPATA, naisansambel HERMES Tõrvast, Misso naisansambel ALEAA, ansambel Mesi, Valga Kammerkoori naisansambel, Vana-Koiola rahvamaja naisansambel Laululust, Reola naisansambel SO-LE ja Kambja naisansambel Lüüra. Päeva lõid eriliselt särama Nõo mustlastantsurühma ESMERALDA värvikad ja meeleolukad tantsud.

Kambja naisansambel Lüüra tunneb südamest rõõmu ja tänu, et nii Tiigi Seltsimaja kui ka Kambja vald on toetanud sündmusi, mis hoiavad elus ansamblilaulu traditsiooni, loovad uusi sõprussidemeid ja toovad meie kogukonda rõõmu. Märtsikuu kohtumised tuletasid meile taas meelde, kui oluline on oma lugu alles hoida – lauldes ja üksteisega südamest rõõmu jagades.

Lichettey Aavik
Kambja naisansamblist Lüüra

Kino maale
EelmineKambja valla noorte karjääripäev kinnitas, et oma tee kujuneb tegutsedes
JärgmineUnipiha koolis tähistati veepäeva tegusate tegevustega