Tähelindude kodukoha pärimus Baltica festivalil

100
Tähelindude jaoks oli seekordne Baltica eriline mitmel põhjusel. Fotod: Piret Petolai.

Eelmise aasta sügisel Kambjas toimunud ja Tähelindude korraldatud Baltica Tartumaa eelpidu jätkus suure rahvusvahelise festivaliga 5. ja 6. juunil 2026. Tallinnas oli Harjumäele ja Komandandi aeda üles seatud pärimusküla ja seekordse peo nimi oli „Uut ja vana“. Pärimuse edasikandjaid oli kokku tulnud lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Tšehhist ja isegi Mehhikost. Loomulikult olid kohal ka Tähelinnud.
Baltica festivali üheks tunnuseks on ehe paikkondlik pärimus ja Kambja Tähelinnud tunnevad väga hästi oma kodukoha lugusid.
Tähelindude hüüdlausele kohaselt pandi pillikeeled helisema ja lauluhääled kõlama Baltica noorte nõlval. Esitati juhendajate Marika Lehiste ja Andrus Pajumägi poolt kokku kogutud Kambja kihelkonna pärimuslikke pilli- ja laululugusid ning jutte. Lisaks tantsiti koos festivalikülalistega ning viidi läbi mänge. Kambja kirje tsirgukesed pakkusid rõõmu pealtvaatajatele ning tõmbasid endaga kaasa suuri ja väikeseid lustijaid.
Praeguses Tähelindude grupis on nooremaid õpilasi, kelle jaoks seekordne Baltica oli esmakordne. Samas on ka neid, kes on käinud Baltical kaks või kolm korda. Osalesin Tähelindude saatjana Baltical kolmandat korda ja võin tõdeda, et kuigi lapsed grupis vahetuvad, siis üks jääb ikka samaks – rühma ühine hingamine. Ka Kambja Ignatsi Jaagu Kooli direktor Sandra Sagar täheldas, et lapsed jooksevad enne esinemist ringi ja teevad nalja, aga niipea kui pill on kätte võetud ja esinemiskohta ennast üles seatud, muutuvad kõik otsekui võluväel. Ja nii ongi! Kõrvaltvaatajana on hästi näha, kuidas toimub transformatsioon ning lapsest saab tähelind, kelle sõrmed panevad pillid kõlama ja lauluhääl hakkab helisema. Tähelindudega koos on alati tore olla, sest nad on rõõmsameelsed, toetavad üksteist ning on igas olukorras, igas asukohas ning igasuguse ilmaga valmis oma pärimuslugusi kuulajatele-vaatajatele ette kandma.
Tähelindude jaoks oli seekordne Baltica eriline mitmel põhjusel. Meie poolt esitatud „Veeri-veeri päevakene“ sai ette kantud Rootsi-Mihkli kirikus suurel kontserdil „Pühad lood ja laulud“, kuhu olid kutsutud vaid valitud esitajad. See oli tõesti hingestatud kontsert ning hinge kriipivalt kaunis.
Teiseks olid nii Tähelinnud rühmana kui ka Marika Lehiste juhendajana kategooriates nomineeritud folklooriliikumise auhindadele. Seekord me veel auhinda ei võitnud, kuid nominatsiooni saamine omab meie jaoks väga suurt tähtsust ja näitab, et Tähelindude tegevust on märgatud.
Lisaks valmis Tähelindude ajalugu ja tegevust käsitlenud mahukas uurimustöö, mille koostas vilistlane Kristina Mark, kes ka peale kooli lõpetamist jätkab pärimusrühma koosseisus väikekandle mängimist.
Aitäh Kambja Ignatsi Jaagu Koolile ja Kambja Vallavalitsusele, kes aitasid selle toreda ettevõtmise teoks teha.
Baltica sai selleks korraks läbi, aga Tähelindusid ootavad sügisel ees uued üritused ja esinemised.
Head suvevaheaega, kallid Tähelinnud, olete selle kiitusega välja teeninud!

Piret Petolai

EelmineKoolilaulu konkursil võidutses Milana Fayzullova
JärgmineVallavalitsuse istungilt 10.06 ja 11.06.2026