3.9 C
Kambja
Teisipäev, 16.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKooliga Palupõhja looduslaagris

Kooliga Palupõhja looduslaagris

26.-27 maini oli Unipiha koolipere Emajõe ääres Palupõhja Looduskoolis. Kahe päeva jooksul õpiti tundma sootaimi ja Emajõe vee-elustikku. Lisaks sellele saadi kogemusi meeskonnana töötamiseks. Et see sugugi lihtne pole, näitas „Päästemängus“ osalemine, kus lapsed said olla nii päästjate, kannatanute kui ka mängu hindavate kohtunike rollis.

Lisaks silmaringi laiendamisele harjutati kartulikoorimist, õpiti püüdma tiigist ja Emajõest veeloomi, uuriti nahkhiiri. Mängiti ilmakaarte tundmaõppimiseks maastikumängu. Õpiti ka seda, kuidas saada hakkama ilma ema-isata, matkata palava ilmaga 5 km rabas ilma virisemata. Nahkhiirte lennu ootamine ligi tund aega sääskederohkes hämarduvas õhtus oli tõeline kannatlikkuse õppetund. „Nahkhiir lendas üle mu pea nii madalalt, et puudutas peaaegu mu juukseid. Ehmusin ära,“ jutustab Jaspar (3.kl) pärast teistele.

Muinasjuttude jutustamine enne magamaminekut pakkus põnevust kõigile. Indreku (4.kl.) jutustatud „Vanaeit ja surm“ tekitas kõhedust kõigis kuulajates. Ka õpetajates.

Enne ärasõitu kokkuvõtet tehes rääkis iga laps, mida ta kahe päeva jooksul õppis ning mis talle laagris kõige rohkem meeldis.

„Ma õppisin sääskede eest ära jooksma,“ ütleb Giisela teistele.“Mulle meeldis taimede joonistamine,“ lisab Triinu. „Mis me joonistamise käigus, mis nii mõnelegi lapsele tundus tüütu ja“kohutav“, õppisime?“ küsib nüüd õpetaja Eha. Ning vastab mõne aja pärast sellele ise põhjalikult: “Arendasime oma tähelepanelikkust ja vaatlemisoskust. Nägime, et sireli lehe serv oli sile, aga kase oma sakiline.“

„Nagu lund oleks sadanud, kui tuul õunapuudes oli,“ lausub Loona(1.kl) „Ma poleks uskunudki, et lapsed nii hästi muinasjutte jutustada oskavad,“ ütleb rõõmsalt üllatununa, kui vastamise järg tema kätte jõuab, Janno (2.kl) ema Riina.

Praeguses majanduskriisis oli sellise laagri korraldamine omaette väike ime. Pool vajaminevast rahast annetas tundmatuks jääda sooviv kooli endine vilistlane, teine pool õnnestus koolil saada Tartu Looduskeskusest. Iga lapse osalemine looduslaagris ilma sponsorite abita oleks kergendanud vanemate rahakotti 300 krooni võrra. Aitäh toetajatele! Meie suur tänu ka Riinale ja Janekile, kes laagri õnnestumisele igati kaasa aitasid.

Unipiha kooli õpetajad Eha ja Lembit

 

{joomplu:1} {joomplu:3} {joomplu:4}
{joomplu:5} {joomplu:6}  

 

Loetumad