21.9 C
Kambja
Reede, 12.08.2022

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui neli aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivUude grippi võib haigestuda kuni 270 000 inimest

Uude grippi võib haigestuda kuni 270 000 inimest

gripivastuEhkki uude gripiviirusesse A(H1N1) haigestumine ei ole Eestis hetkel massiline, on sotsiaalministeerium hoiatanud, et halvima stsenaariumi kohaselt võib Eestis kuni järgmise aasta maini grippi haigestuda kuni 270 000 inimest.

Kõige mustema stsenaariumi järgi sureb Eestis uude grippi 0,003% elanikkonnast ehk kuni 40 inimest, selgus Euroopa Nakkushaiguste Kontrolli Keskuse (ECDC) ohuhinnangust, mida sotsiaalministeerium esmaspäeval tutvustas.

Ministeeriumi asekantsler Ivi Normeti sõnul põeb enamik inimestest seagrippi ilmselt kergelt ning arsti poole pöörduvad prognoosi kohaselt vaid pooled haigestunutest.

Mis on gripp?

Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B.

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Pesemata käte kaudu saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jne.

Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.

Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu. Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp ära tunda. Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti, vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine.

Mis on sigade gripp?

Sigade gripp on sigade hulgas leviv äge viiruslik hingamisteede nakkushaigus, mille põhjustajaks on A-tüüpi gripiviirus. Suremus sigade hulgas on väike ja sead paranevad tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Sigade päritoluga gripiviirust esineb ka metslindudel, linnulihas, hobustel ja inimestel, kuid levik loomadelt inimestele on üliharv sündmus. Euroopas on alates 1958. aastast registreeritud kokku 17 juhtu, kus sigade gripp on levinud haigestunud sealt inimesele.

Miks nimetatakse praegu levivat uut grippi „seagripiks“?

Põhjus võib olla selles, et tegu on uue gripiviiruse tüübiga A/H1N1, kus on arvatavalt segunenud omavahel sea-, linnu- ja inimese gripiviiruse geenid. Sellist kombinatsiooni ei ole maailmas varem täheldatud. Kuna iga uut asja on vaja kuidagi nimetada, sai see gripiviiruse tüüp meedias algselt nimeks „seagripp“.

Millised on uue gripi sümptomid?

Uue gripiviiruse A/H1N1 sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile, nendeks on:

  • haiguse äkiline algus,
  • kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas
  • köha,
  • peavalu,
  • kurguvalu
  • või lihasvalu
  • või esineb hingamisraskuseid.

Võib esineda ka kõhulahtisust.

Kuidas inimesed nakatuvad uude grippi?

Viirushaigused, milleks on ka uus gripiviirus, levivad piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügikasti. Salvräti puudumisel kata suu varrukaga, nii väldid teiste nakatamist.

Kas uus gripiviirus A/H1N1 allub ravimitele?

Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastastele ravimitele, nende hulgas ka uus gripiviirus A/H1N1. Kuna viirusevastased ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi haigele arst. Antibiootikumidest gripi puhul abi ei ole.

Kuidas käituda reisilt tulles?

Inimene, kes on saabunud tagasi välisreisilt, kus on kinnitust leidnud uus gripp, peab järgneva seitsme päeva vältel jälgima oma tervislikku seisundit. Kui tal tõuseb kõrge palavik (38°C ja rohkem), millega kaasnevad kas köha, nohu, pea-, kurgu- või lihasvalu, tuleb kohe HELISTADA arstile. Kindlasti tuleb arstile rääkida ka oma välisreisist.

Kas välisreisilt tagasi tulnud inimene võib minna Eestisse jõudes kohe tööle? Terve inimese jaoks ei ole mingeid piiranguid. Seega võib minna tööle ja jätkata oma tavapärase elurütmiga. Nakkusohtlik on ainult haige inimene.

Kas praegu on ohutu reisida riikidesse, kus on uus gripp kinnitust leidnud? Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei ole hetkel mingeid reisipiiranguid kehtestanud. Reisijatel soovitatakse järgida üldiseid hügieenimeetmeid.

Kuidas hoiduda uuest gripist?

Kehtivad kõik samad reeglid nagu tavalise hooajalise gripi puhul:

  • Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks.
  • Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
  • Kata oma suu ja nina. Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
  • Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
  • Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
  • Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Juhised

Kriitika A(H1N1) levimise kajastamise ja vaktsineerimise kohta

Meedias on mitmed asjatundjad võtnud sõna vaktsineerimise ohtlikkuse osas. Samuti on kriti
seeritud meediat viiruseohu ülepaisutamise osas. Vaktsineerimist on peetud ka vandenõuks või äriprojektiks.

Kriitilist teavet A(H1N1) vastase vaktsineerimise kohta leiab järgmistelt võrguaadressidelt:

Veel gripiteavet:

Tervisekaitseinspektsiooni gripi infotelefonile 510 2270 vastatakse igal tööpäeval kell 9.00 – 17.00. Helistamisel kehtib tavaline paketipõhine kõneminuti hind.

Väljaspool tööaega ja puhkepäevadel vastab gripiteemalistele küsimustele perearsti nõuandetelefon, mille number on 1220.

Allikad:
Tervisekaitseinspektsioon, ERR, Eesti Ekspress, sotsiaalministeerium ja internet.

Loetumad