-0.2 C
Kambja
Esmaspäev, 06.02.2023

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane.

Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

Mahlakuu

Sinilill.Mahlakuu peaks olema juba üsna kevade nägu, kuid tänavu ei taha külm ilm ja lumehanged kuidagi taanduda. Ootame.

Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimi: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu, linnukuu ja surmakuu.

Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Mahlakuul on paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud künnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks. Surmakuul surevat palju inimesi.

Aprell, aprill ehk aprel`i on maakeelde laenatud üle vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Nime täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.

Jürikuu, jüripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Püha Jüri, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapil kahepäise kotka rinda. Usutakse, et Püha Jüri ehk Georgi kehastab loonausuliste soome-ugrilaste ja teiste põlisrahvaste anastamist ja hävitamist, kelle maile kristlik Vene riik väevõimuga loodi. Lihavõtted tähistavad aga kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk süüa.

Mahlakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) gräsmånad – rohukuu, Poola kwiecem – lilleline kuu, Leedu balandis – tuvikuu, Horvaatia travanj – rohukuu, Ukraina kviten –  õiekuu.

Hõimurahvastel: Komi kos mu – kuiv maa, Ersa chadikov – sulamisekuu, Mari vydðor  – suurvesi. Soome huhtikuu tähendab aletegemise kuud.

Mahlakuu pühad

Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord külma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel külma. Lüganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu külm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
Kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.

Tänavu ei jää mahlakuusse liikuvaid pühi. Vaid püsivalt oma kohal asuvad künni- ja karjalaskepäev ootavad tähistamist.

Künnipäeval 14.04. algab künniaeg. Põllumees peab künnipäeval kas või ühe vao kündma, siis lumi sulab ruttu ja saak tuleb hea. Künnipäeva võiksid tähtsaks pidada ka aiamaapidajad ja üldse kõik, kellel suvise hooajalise tööga tegemist on.

Karjalaskepäev 23.04. Kari lastakse selle päeva paiku esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed pääst. See tähendab lepingut metsaga: kuni kasupäevani (29.09) ei tohi susi karja murda. Vastutasuks ei tooda karjalaskepäeval metsast puid ega tehta metsale muud kurja. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Samuti hoidutakse mistahes põllutööst ja müra tegemisest, et mitte pahandada kõue. Poisid aga hakkasid vanasti sellest päevast ehal käima.

Kuu taevas

Vana kuu kõva aeg 03.04. – 08.04. (neljas veerand – 03.04. 7.37)
Kadukuu pehme aeg 08.04. – 12.04. ( kuu loomine 10.04. 12.35)
Noore kuu kõva aeg 12.04. – 18.04. (esimene veerand)
Kasvava kuu pehme aeg 18.04. – 23.05. (teine veerand)
Täiskuu kõva aeg 23.04. – 27.04. ( täiskuu – 25.04. kl 22.57)
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 27.04. – 02.05.

Õiget kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) mahlakuus ei ole. Nõrgemad kaduneljapäev on 06.04. (neljanda veerandi neljas päev), 04.04. (neljanda veerandi neljapäev) ning 11.04. (kaduaja neljapäev peale kuu loomist).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis kaotavad soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkust Eesti Rahvaluule Arhiivist

Soe mahlakuu – vilu lehekuu. Vändra

Kui mahlakuul võtad kindad käest, siis paned seda lehekuu sees veel korra kätte. Saarde

Mahlakuu kui soe, siis tuleb eä villäsaak. Vigala

Om mahlakuu lämmi ja lehekuu villu, sõs saab paelu aiavillä. Tarvastu

Kui mahlakuus põllud jo ninda kuivad on, et kündades pankad üles ajab, siis usuti: suvi saab vihmane õlema. Jõhvi

Märja mahlakuu järele tuleb kuiv pärnakuu. Muhu

On mahlakuu veeojad suured-laiad, siis on einakaared sui kõrged ja saab pailu eina kogu panna. Kaarma

On mahlakuus palju äikest, siis on seda ka kogu suvel. Vändra

Kuulukse müristamist urbe- ja mahlakuus, siis on jälle viljarikas aasta loota; aga saab ka palju riidu ja suur meesterahva-surm olema. Kullamaa

Kevadel mahlakuus vaadatakse, kui meres palju vett, siis tulevat vihmane sui, on aga vähe vett, siis kuiv sui. Mustjala

Kui mahlakuu noorekuu sirbi kõrval täht taevas üsna ligidal seisab, siis tulla viljarikas aasta. Jämaja

Kes mahlakuus ussi näeb, ei näe suvel enam. Pärnu

Kui mahlakuu sees viis reedist pääva on, see on siis õnnetu sui noorde loomadelle, et siis peab hunt see sui palju kurja tegema. Ja iga teistelgi kuudel, kus aga viis reedet on, on üks kuri ja õnnetu kuu. Kuusalu

Kui hääd veskikivi tahetakse, siis peab seda vanas mahlakuus maa seest välja võetama ja kolm korda pärast seda kõuemüristamise ajal lambiõliga liutama, siis on see pehmem raiuda ja ka parem jahvatada. Kärla

©Maavald.ee, Remo Savisaar

 

 

Loetumad