Jõulukuu

384

Kuva: jõuluristid, jõulutähed ehk ruhnu ristid

Jõulukuu on aasta pimedaim, salapäraseim ja ootusrikkaim aeg. Jõulupühade ajal saab otsa vana ning sünnib uus loona eluring.

Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.

Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene, saksa ja rootsi keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kümnes kuu.

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.

Jõulukuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) julmånad – jõulukuu, Poola grudzieñ – külmunud maa kuu, Leedu gruodis – maa külmumise kuu, Horvaatia prosinac – palumis- või annetamiskuu, Ukraina грудень –  külmunud muda kuu.

Hõimurahvastel: Komi öðõm – pakane, külm, Ersa atsamkov – lumesajukuu, Mari tele – talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimeks joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.

Jõulukuu pühad

Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama – valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pühale ning võtta enesele aega.

Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile täiesti võõras, samuti kui valentinipäev ja halloween.

Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka püha peetud taliharjal, 17 südakuud.

Jõulud 21.-25.12. Jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).

Jõulude hakul – 21.12. – saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.

Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aasta seemneks on jõulud. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist uueks ajaks.

Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.

Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.

Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.

Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.

Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).

Kuu taevas

Ruunimärk Kadukuu pehme aeg 1.12. – 5.12. ( kuu loomine 3.12. kl 2.22).
Noore kuu kõva aeg 5.12. – 9.12. (esimene veerand).
Kasvava kuu pehme aeg 9.12. – 15.12. (teine veerand algab 9.12. kl 17.12).
Täie kuu kõva aeg 15.12 – 19.12. (Täiskuu ruunimärk täiskuu hetk 17.12. kl 11.28).
Kahaneva kuu pehme aeg 19.12. – 25.12. (kolmas veerand).
Vana kuu kõva aeg 25.12. – 30.12 (neljas veerand).
Kadukuu pehme aeg 30.12. – 3.1. ( kuu loomine 1.1. kl 13.14).

Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) jõulukuus ei ole. Nõrgemat laadi kaduneljapäev on 28.12. (neljanda veerandi neljas päev) ning 26.12. (neljandi veerandi neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkust jõulukuust

On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta.
Tallinn

Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak.
Kodavere

Pühis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb.
Rõuge

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema.
Tarvastu

Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb külmä, enne püeripäivä tähendab sooja.
Lüganuse

Vanad inimesed ütlesid: “Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb t
a terveks talveks.” Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse.
Karja.

©Maavald.ee

Kino maale