5.9 C
Kambja
Pühapäev, 26.03.2023

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivTonditosin aastat Kambja laulu- ja mänguseltsis

Tonditosin aastat Kambja laulu- ja mänguseltsis

START: Fotolt, millel Enn Liba õnnitleb äsjavalitud juhti, näeme, et Hilja Neumann ei ole õnnelik, neist vasakul Heli Jaamets ja paremal Marika Lehiste. 

Kambja laulu- ja mänguselts loodi Kambja kooli direktori Enn Liba algatusel 1996. aasta jõulukuul.

Selle kodanikualgatusena sündinud idee elluviimiseks pöördus ta tegevusse asumisel valla sotsiaalnõuniku Heli Jaametsa poole. Detsembrikuu esimesteks päevadeks oli koostatud Kambja kultuurihuvilistest inimestest algatusgrupp, kuhu kuulusid Enn Liba, Heli Jaamets, Toivo Ärtis, Marika Lehiste, Leida Urm ja Hilja Neumann.

Esimesel koosolekul võeti idee laulu- ja mänguseltsi loomisest kutsutute poolt rõõmuga vastu. Arutluse tulemusena teavitati üldsust.

Seltsi asutamine

Seltsi loomine toimus 14. detsembril. Avakoosolekule oli kogunenud 46 asjast huvitatud inimest. Sellel koosolekul räägiti seltsi tegevuse põhimõtetest ja mõningaist üksikasjadest töö korraldamisel. Valiti seltsi juhatus, kuhu koosolijate poolt esitatuna valiti Heli Jaamets, Marika Lehiste, Hilja Neumann, Mati Tammeorg, Margus Kriiva, Toivo Ärtis ja Kaido Mark. Juhatuse tahtel sai seltsi eestvedajaks Hilja Neumann.

Peatselt ilmunud ajalehest Koduvald leiame artikli „Kambja laulu- ja mänguseltsile puhus hinge sisse puhkpilliorkester“. Artiklis kirjutatakse: „Esinesid isetegevuslased Kuuste ja Kambja koolist ning kaunihäälselt laulis Kambja naisansambel.“ Fotolt, millel Enn Liba õnnitleb äsjavalitud juhti, näeme, et Hilja ei ole õnnelik. Teades eesootava töö ulatust ja jõudes mõtetega alustamiseks vajalike eeltööde juurde kustub naeratus näolt. Tean, et ees ootab „kibe“ töö.

Rahunesin alles kodus. Kõige üle järelemõelnuna jõudsin tõeni: kui muusika ja vaimuelu kustuksid, seisaksime hingetul, tühjal maal.

Niisiis, tuli alustada kultuuritööga.

Loomulikult ei saanud kohe alustada seltsi ürituste korraldamisega. Enne oli vaja tegeleda organisatoorsete küsimustega: tutvuda mittetulundusühingu põhikirjaga (sinna pidi selts kuuluma, et saada tegevuseks riiklikku toetust), seejärel koostada oma seltsi põhikiri, siis kanda selts sihtasutuste registrisse, avada pangaarve, panna paika seltsi töö põhieesmärgid, valmistada pitsat, trükkida liikmekaardid, valmistada seltsi logo jne.

Esimeseks juhatuse koosolekuks oli kirjas ja kinnitati seltsi tegevuse põhieesmärkideks Kambja rikka kultuuriloolise pärandi

  • uurimine – arhiivide, muuseumide külastamine;
  • teadvustamine – liikmete tutvustamine leituga;
  • talletamine – saadud info kirjasõnasse panek;
  • rikastamine – vanade traditsioonide säilitamine seltsi ja valla isetegevusringide kaudu.

Seega olid kirjas ka seltsielu eesmärkide realiseerimise võimalused.

Kultuuriloo uurimisest ja „Nimekatest kambjalastest“

PÜHA HETK: Tänu Eesti meestelaulu seltsi ning Kambja laulu- ja mänguseltsi koostööle jõudis laulupeotuli esimest korda Kambjasse 2004. aasta suurpeo eel. Foto: Heigo Mägi. Repro paberilt. 

Kõrvuti seltsi ürituste korraldamisega algasid käigud Eesti kirjandusmuuseumi, ajaloo keskarhiivi, Tartu Ülikooli raamatukogu pedagoogika osakonda ja Eesti Rahva Muuseumi Tartus ning EELK konsistooriumi arhiivi ja Eesti teatri- ja muusikamuuseumi Tallinnas.

Neid käike jätkus kuni 2002. aastani. Siis oli juba mingit materjali kultuurilooliste lühikogumike koostamiseks. Neid sai esialgu kaks. Tänu vallavalitsuse rahalistele toetustele ja Eesti kultuurkapitalilt taotletud summadele nägid need trükivalgust Tõraveres.

Nimeks said need kogumikud „Nimekaid kambjalasi“. Neist esimene ilmus 2000. aastal ja teine 2002. aastal. Neis käsitletakse meie kultuurilugu läbi üksikisikute prisma. Nii sai materjal kokkuvõtlikum.

Nimetatud kogumike koostamisel pean enesekriitiliselt ära märkima vead, mis tekkisid esimese kogumiku valmimisel. Kuna ma ei tohi arvutivalguses töötada, tuli abi otsida tekstide arvutisse kandmisel. Usaldasin seda tööd tegevat inimest liigselt. Töö kättesaamisel selgus, et seal on palju hooletusvigu. Tuli istuda pool ööd üleval, vead parandada ja need teisel õhtul viia enam usaldatava inimese kätte. Et trükikojaga oli tööde esitamise aeg kindlaks määratud, tuli rutata.

Kogumiku kättesaamisel selgus, et kirjavigu oli alles jäänud õnneks vaid kaks.

Teise osa koostamisel olin ettevaatlikum. Palusin artiklite koostajatel kasutada võimaluse korral arvutit, sest enda kirjutatud töös autor vigu ei tee.

„Nimekaid kambjalasi III“, mille koostas Enn Liba, sisaldab ettekandeid 2000. aastal toimunud suurüritusest, millega tähistati Kambja aleviku 75. aastapäeva ja Kambja valla taasloomise 10. aastapäeva. Kogumikus on kirjas konverentsil kõlanud sõnavõtud kõigist peamistest eluvaldkondadest valla ajaloos.

Trükisesse paigutati ka Kambja naisansambli ligi 50 aasta pikkune tegevus, laulukoori sünniloo eellugu ja Kambja kultuurikronoloogia ligi 90 daatumi märkimisega.

 

„Esimeseks juhatuse koosolekuks oli kirjas ja kinnitati seltsi tegevuse põhieesmärkideks Kambja rikka kultuuriloolise pärandi uurimine, teadvustamine, talletamine ja rikastamine.“

Seltsi juhatused ja liikmeskond

Ajavahemikul 1996–2010 korraldas seltsi tööd viis juhatust.

Aastail 1996–1999 Margus Kriiva, Mati Tammeorg, Toivo Ärtis, Kaido Mark, Heli Jaamets, Marika Lehiste, Eha Paade ja Hilja Neumann.

Aastail 2000–2002 Marika Lehiste, Heli Jaamets, Kaido Mark, Eha Paade, Anu Ird, Mare Paidra ja Hilja Neumann.

Aastail 2003–2005 Helle Siigur, Tiina Tiideberg, Kaia Piller, Tiia Zeigo, Anu Ird, Helin Kanep, Mare Paidra, Margus Kriiva, Enn Liba, Kalev Laanesaar, Kaido Mark, Eha Paade, Mari-Ann Kase ja Hilja Neumann.

Aastail 2006–2008 Anu Ird, Tiia Zeigo, Eha Paade, Heigo Mägi, Mare Paidra, Helin Kanep, Enn Liba, Hilja Neumann.

Aastail 2009–2010 Mare Paidra, Heiki Kortspärn, Enn Liba, Hella Sule, Pille Tammelan, Toivo Ärtis, Anu Ird ja Hilja Neumann.

OPTIMISTID: Kambja laulu- ja mänguseltsi juhatusse on kuulunud Helle Siigur, Kaija Piller, Tiina Tiideberg, Hilja Neumann, Tiia Zeigo, Anu Ird, Helina Kanep (esireas vasakult); Mare Paidra, Margus Kriiva, Enn Liba, Kalev Laanesaar, Kaido Mark, Eha Paade, Maria-Ann Kase. 

Tundub, et seltsis toimunu oli liikmeile huviäratav. Julgen seda arvata seltsi liikmete arvu tunduva kasvu põhjal. Mõningate aastate jooksul kasvas see arv 46lt 72ni ja edasi jupiti kuni 102ni.

Kui vald leidis ruumid noortekeskuse avamiseks, siis liikmete arv langes 82ni, hiljem oli liikmeid 70 ringis.

Ajaloolis-kultuurilooliste teadmiste rikastamise kõrval oli vaja korraldada seltsi tegevust ka kaasaegse kultuurielu taustal. Nii jätkus tegevust nii tegijatele kui ka kuulajatele kohtumisõhtutel huvitavate inimestega ja muudel seltsi üritustel.

Nüüd lähemalt seltsi poolt korraldatud üritustest aruandeperioodi jooksul. Neid oli üle kaheksakümne. Vastavalt seltsi nimele on sobiv alustada muusikasündmustest.

Muusikasündmused seltsitegevuse kroonikas

Muusikaliste kollektiivide – naisansambel, puhkpilliorkester ja segakoor – puhul on märgitud vaid tervet peoõhtut täitvad esinemised. Vahel esineti ka kohtumisõhtul külalise vastuvõtul ja kohvikklubi õhtutel (näiteks naisansambel).

Nii oli algusaastatel ka peaaegu traditsiooniks kujunenud puhkpilliorkestri esinemine laulu- ja mänguseltsi peoõhtute avamisel. Kui orkester esineda ei saanud, oli kohal Kalev oma lõõtsaga. Aitäh, Kalev!

Naisansambel (juht Anu Ird)

  • Kontserdid ansambli 40., 45. ja 50. aastapäeva tähistamisel.
  • Kontsert koos Tartu meesansambliga Viisivelled koos Ilse Neumanni vaibanäitusega.
  • Tartumaa naisansamblite sõpruskontsert, millest kasvas välja hilisem „Kambja lüüra“.
  • Naisansambli kevadkontsert.
  • Esinemised Aarike ja Kodijärve hooldekodudes.
  • Esinemine Uno Koppeli mälestusõhtul.
  • Naistepäeva peoõhtu korraldamine (naisansambli üritus).
  • CD-plaadi valmistamisega seotud tegevus.

 

Puhkpilliõhtud (dirigent Kalev Laanesaar)

 

 TEISTMOODI: Kambja tuletõrje tegevusjuubelile pühendatud teemapäeval andis Kambja puhkpilliorkester (dirigent Kalev Laanesaar) kontserdi päästeautol sõites.

  • Esinemine laulu- ja mänguseltsi avapeol uue väljaõpetatud koosseisuga (koolinoored).
  • Uno Koppeli mälestusõhtu koos külalisesinejatega.
  • Esinemine Vana-Kuustes toimunud peol ja tantsul.
  • Esinemine laulukoori 205. aastapäeval.
  • Albert Ütsi mälestusõhtu korraldamine.
  • Puhkpilliõhtu Kambjas.
  • Kambja laulukoori 210. tegevusaasta pidu – esinemine koos ühendpuhkpilliorkestriga rongkäigus ja autasustamistseremoonial.
  • Üldlaulupeo tule vastuvõtmine Kambjas.
  • Kambja tuletõrje 75. aastapäeva peo avamine, sõit ja pillimäng aleviku majade juures/vahel (endiste mängijate tervitamine).
  • Kihelkonnapäeval toimunud laulupeol esinemine.
  • Esinemine Kodijärve hooldekodus kevadkontserdil.

 

Segakoor

  • Kontserdid koos sõpruskooridega Võrust ja Põltsamaalt.
  • Osavõtt Soome sõprusvalla Toivakka muusikanädalast (3 esinemist).
  • Segakoori kontsertreis Peterburgi. Esinemine sealses Jaani kirikus.
  • Juubelilaulupidu – Kambja laulukoor 210.

Kambja teise suurpeo ajaks ilmus trükis „Kambja laulukoor 210“. (Koori 200. aasta tähistamise pidu toimus 1994. aastal, seega enne Kambja laulu- ja mänguseltsi sündi.) See väikeseformaadiline värvifotodega töö koos samades värvides kutse ja peokavaga jõudis kõigi juubelipeol osalenud lauljate ja pillimeeste kodudesse, samuti külalisteni.

Hiljuti selgus, et eksemplaridest üks on jõudnud isegi Slovakkiasse kunagise väljarändaja järeltulijani. Seda ilmselt Eestis elavate sugulaste kaudu.

  • Kooride õhtu Kambjas. Külalisteks Kuuste naiskoor ja Tartu EMLSi seeniorkoor.
  • Segakoori ja rahvatantsurühma esinemine Raplamaal Velisel Sillaotsa talumuuseumi folklooripäeval.
  • Kihelkonnapäeva raames toimunud laulupidu.
  • Kambja isetegevuslaste (koor, tantsurühm, näitering) küllasõit ja esinemised Toivakkas.
  • Toivakka kirikukoori vastuvõtt Kambjas – kontsert, peolaud.
  • Aastaringne tegevus Kambja sisselülitamisel laulupeotule teekonda.
  • Preemiasõit ringijuhtidele ja seltsi juhatuse liikmetele Jõhvi uude kontserdimajja jõulukontserdile.
  • Arsise kellade kooli ansambli kontsert Kambja kirikus.
  • Emadepäeva kontsert kirikus Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori ja EMLSi Tartu meeskoori esituses.
  • Põhiesineja Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Sellest loetelust on välja jäetud kõik üld- ja maakonnalaulupeod. Neid ei korraldanud laulu- ja mänguselts.

Mul oli segakooriürituste korraldamisel töö kergem, sest olin aastaid ka segakoorivanem.

Mälestus-, austamis- ja kohtumisõhtud

TERETUTVUS: Luuletava postiljoni Margus Konnula tähelend Contrana oli alles alanud, kui laulu- ja mänguselts teda juba Kambjasse külla kutsus.

  • Kandlemeister Johannes Kruuse austamisõhtu (toimus Vana-Kuustes).
  • Dirigent Uno Koppeli mälestusõhtu.
  • Kohtumine luulepoisi Contraga (Margus Konnulaga).
  • Kohtumisõhtu Toomas Jüriadoga.
  • Vaiki Agarmaa austamisõhtu pensionile jäämise puhul.
  • Albert Ütsile pühendatud mälestus- ja muusikaõhtu.
  • Kohtumisõhtu professor Urmas Tartesega (teemaks Lõuna-Aafrika Vabariik).
  • Kohtumine näitleja Maarja Jakobsoniga.
  • Kohtumisõhtu Heily Soosaarega teemal „Eluolu ja kooliprobleemid USA-s“.
  • Õhtu vabadusvõitleja Enn Tartoga.
  • Tartu maavanema Esta Tamme kohtumine Kambja kooliperega.
  • Kohtumisõhtu Ingvar Luhaäärega, kes oli Kambjas õpetajaks 1970. aastate algul.
  • Kohtumisõhtu ajakirjaniku ja spordireporteri Vello Läänega.

Filmiõhtud

  • Videofilm Kambjast (Heiki Kortspärn).
  • Eesti filmiamatööride liidu kohtumine Kambja koolinoortega.
  • Filmimuusikakontserdi ühiskülastus Vanemuise kontserdimajas.
  • Eesti-Ameerika ühisfilmi „Laulev revolutsioon“ tellimine Kambjasse.
  • Filmi „Sügisball“ vaatamine ja arutelu.

Teostamata jäi laulu- ja mänguseltsi tege
vust kajastav videofilm, milleks kutsuti juhatusse sellega varem tegelenud Heiki Kortspärn. See ei valminud põhjendusel, et kaamera läks katki.

Kohvikklubiõhtud

Kohvikklubiõhtuid korraldasime seoses tähtpäevade tähistamisega: sõbrapäeval, isadepäeval, vanatantsuõhtul, huumoriõhtul 1. aprilli tähistamiseks, pannkoogiõhtul, kohtumisõhtul raamatuaasta raames, naistepäeva tähistamisel ja Taani reisimuljete kuulamisel (Hilja Neumann).

Omapärane ja huvitav oli Julius Kuperjanovi 105. sünniaastapäeva tähistamine Kuuste koolis, kus külalisteks olid Võru jalaväepataljoni sõdurid.

Rohkem kui aasta kestis huvi line-tantsu õppimisel. Seda käis meie tantsuhuvilistele õpetamas Tiia Schuster Tartust.

Tore oli vaadata ka näiteringi lavastusi.

Aastapäevapeod

Aastapäevapeod toimusid kindla kava kohaselt:

  • peoküünla süütamine selleks esitatud aktiivse liikme poolt;
  • osavõtjate registreerimine;
  • seltsi juhi aruanne aasta jooksul korraldatud üritustest;
  • majandusaasta aruande esitamine raamatupidaja poolt ja selle kinnitamine;
  • tublimate tegijate tänamine;
  • järgmise aasta tööplaani läbiarutamine;
  • peolaud;
  • loterii;
  • esinejad – kas külalised või oma isetegevuslased;
  • muusika ja tants (kui partnereid jätkus).

Nendeks pidudeks oli traditsiooniks kutsete saatmine kõigile liikmeile.

Iga-aastased ekskursioonid

Mitmel neist oli giidiks Endla Langel. Aitäh!

  • *Kambja kihelkonna lõunaosaga tutvumine.
  • *Järgmisel suvel kihelkonna põhjaosa vaatlus.
  • *Ekskursioon Loode-Eestisse (Haapsalu, Noarootsi).
  • *Kirde-Eesti ja kaevanduspiirkond.
  • *Tallinn (giid Tartust).
  • *Vargamäe rajad ja majad.
  • *Viljandimaa (giid Tiina Tiideberg).
  • *Võrumaa ja Mõniste Metsavenna talu.
  • *Jõgevamaa ja Kalevipoja muuseum.
  • *Pilistvere, Türi ringhäälingu muuseum, Imavere piimandusmuuseum ja Sassi talu lindude farm.
  • *Kehtna, Mahtra muuseum, Märjamaa. See ekskursioon toimus koos esinemissõiduga Velisele.
  • *Lemmiksõitudeks kujunesid käigud Palamuse maarahvalaadale. Need ei andnud küll ekskursiooni mõõtu välja, kuid ka seal oli vaadata Tootsi-Kiire-apteekri, kooli ja muidki kirjandusest tuttavaid kohti.

Osavõtt ja abi valla suursündmuste korraldamisel

  • Kambja kooli 310. aastapäeva tähistamine.
  • Kambja kihelkonnapäeva ja selle raames toimunud laulupeo korraldamine.
  • Valga praostkonna kokkutulek Kambjas ja kontserdi korraldamine.
  • Kambja kihelkonda käsitlevate suuremahuliste stendide koostamine vabariigi 80. aastapäevaks (kultuurijuht ja LMS-i juht).
  • Konverents „75 aastat Kambja alevikku ja 10 aastat Kambja valda“.
  • Forseliuse seltsi päevad Kambjas.
  • Kambja esmamainimise 675. aastapäeva tähistamine (konverents vallavalitsuse, kooli ja LMS-i poolt korraldatuna).
  • Sportlik perepäev koos spordi- ja pereklubiga.
  • Sügisnäituste korraldamine pensionäride klubi poolt.
  • Teemapäev „75 aastat Kambja tuletõrjet“ ja laat.

Kultuurielu materiaalse baasi tugevdamine

  • Rahade taotlemine Eesti kultuurkapitalilt ja hasartmängumaksu nõukogult. Saadud summade ning vallavalitsuse iga-aastaste toetussummade jagamine:
    • ürituste korraldamiseks;
    • kultuurielu materiaalse baasi tugevdamiseks.
  • Segakoori meestele kontsertvormi muretsemine.
  • Segakoori naistele rahvariiete täiendav muretsemine (pluusid, vestid).
  • Segakoori naistele kontsertvormi muretsemine-õmblemine. Aitäh, Marju Tammeorg!
  • Naisansamblile pluuside ja sallide muretsemine.
  • Puhkpilliorkestri ja segakoori meestele seltsi logoga vormisärkide muretsemine.
  • Rahvatantsurühmale ja näiteringile pastelde (14 paari) muretsemine.
  • Sõidukulude kompenseerimine koori dirigentidele 2578 krooni ulatuses seoses osavõtuga „Laululahingust“ (lisaproovidele sõitmiseks Tallinn – Kambja – Tallinn).
  • Rahaline abi naisansambli CD-plaadi valmistamisel.
  • Paviljonide (2 tk) ostmine.
  • Radioola ostmine naisansamblile ringi 50. sünnipäevaks.

Nimekaid kambjalasi otsides

On hea meel märkida, et mul on õnnestunud leida andmeid mõne Kambja mailt sõjakeerises lahkunud isiku kohta, kes on äramärkimist leidnud „Nimekate kambjalaste“ veergudel.

USA-st keeleteadlase Felix Oinase perekond: abikaasa Betty ja poeg Valdar.

Kanadast kirjanik Evald Johannes Voitki perekond poja ja pojapoegadega.

USA-st muusik August Nieländeri perekond.

Nende perekondade esindajad on ka Kambjat külastanud.

Muudatused ja arengud

Aastatepikkuse kultuuritöö kõrval olid seltsielus toimunud mitmed eksistentsiaalsed muudatused arengu suunas.

  • Seltsi astumine Eesti kultuuriseltside ühendusse.
  • Internetilehekülje avamine.
  • Osalemine üle-eestilistel koolitustel, mida korraldati kultuurivaldkonda kuuluvate mittetulundusühingute esindajatele.
  • Tekkis vajadus muretseda tänuavalduseks külalisesinejatele ja seltsi aktiivsetele kaastöötajatele suveniire. Me valisime selleks oma seltsi logoga märkmikud, mida tellisime kahel korral.
  • Vastavalt vabariikliku mittetulundusühingu põhikirja muutmisele tuli seda teha ka meil. Selleks oli vaja kasutada juristi abi.
  • Avanes ka võimalus saada seltsile vajalik tööruum ja see sisustada.

Nende muudatuste elluviimine nõudis tööd, kuid andis ka palju võimalusi muuta seltsis töö korraldamine kergemaks ja tulemuslikumaks. Eriti tänuväärne roll selle saavutamisel oli koolituspäevadel.

Mitmeid häid mõtteid koolituskäikudelt sain „kolleegilt“ – grupijuhilt, kes oli Läänemaale Ristile moodustatud külaseltsi juht.

Südamevaluga tagasilöökidest

Olles oma töös alati olnud täpne, tahtsin kõik planeeritu ellu viia. Kui see mõnikord ei õnnestunud, siis valutasin südant tegematajäänu üle.

Kõige enam oli mul kahju, kui jäi toimumata temaatiline fotonäitus – seda ka korraldajale kahekordsel meeldetuletamisel. See lubaja ei olnud seltsi juhatuse liige ning ei ela enam aastaid Kambjas. Kadus koos ostetud vahenditega.

Üks tagasilöök oli ka see, kui 5 aastat oma tööd hästi korraldanud arvutitöötaja hakkas internetilehekülge uuendama. Kuid millegipärast seda uues redaktsioonis ja ka kõike järgnevat ei ilmunudki. Miks? Pidime leppima sellega, et meie seltsil üldse internetilehekülge ei eksisteeri. Sellest oli eriti kahju just seetõttu, et ka vallalehes ilmus vähe kirjutisi laulu- ja mänguseltsi tegevusest. Selle puuduse võtan oma süüks. Seltsil ei olnud määratud isikut, kes krooniku ülesandeid täidaks. Algul polnud see vajalik. Aga kui Koduvalla peatoimetajal oli seoses uue koolihoone avamisega töökoormus suurenenud, ei saanud oodata tema abistavat kätt laulu- ja mänguseltsi tegevuses. Ma ei tahtnud seda tööd ise teha. On ju vana tõde, et ikka langeb põhiraskus ja vastutus juhi õlgadele. Siinkohal rahvatarkus: „Enesekiitus haiseb“. Hea oleks olnud lugeda ajalehest erapooletuid mõtteavaldusi seltsielus toimunu kohta.

Mis puutub 1999. aasta töölünkadesse minu lahkumise tõttu märtsikuu lõpul juhi kohalt seoses perekondlike põhjustega, siis julgen tuletada meelde, et viisin seoses koduse olukorra paranemisega aasta viimastel kuudel hilinemisega planeeritu ellu – kuigi see polnud seekord minu ülesanne. Korraldamata jäi vaid selle aasta ekskursioon.

Siinjuures tahan öelda soojad tänusõnad Marikale Lehistele. 2000. aastal toimunud juhatuse valimistel osutusin laulu- ja mänguseltsi juhatuse esimehe kohale tagasivalituks. Leppisime siis Marikaga kokku, et ta mind asendaks 2000. aasta esimesel poolel. Mu tütre pere viibis jaanuari al
gusest kuni juuli lõpuni USA-s. Maja ei saanud jätta ilma elaniketa. Ka abikaasat ei võinud tema tervisehäda võimaliku korduse tõttu üksinda majja jätta. Seetõttu elasin ka sel ajal Tartus. Marika korraldas selle aja jooksul neli üritust (neist kahel oli mul kui pealtvaatajal võimalus osaleda). Ta tegi seda väljaõppinud kultuuritöötaja professionaalsusega.

Töötasuks olid kiitused

Mittetulundusühingusse kuuluvate seltside juhatuste esimeeste töö toimus ühiskondlikel alustel. Tasustatud oli vaid raamatupidaja töö. Juhi töö tasustamiseni jõuti hiljem. Seega sain töötasu vaid kahel viimasel aastal. Ühiskondlikel alustel (s.t. palgata) töötajate „tasuks“ olid kiitused.

Kambja laulu- ja mänguseltsi töö sattus mitmeid kordi kiituse osaliseks. Kõige enam mainiti positiivses mõttes meie seltsi iga-aastast suurt ürituste arvu. Samal ajal, kui meil toimus aastas 6-8 kultuurisündmust, oli seltse, kus oli neid kolm-neli, mõnel vaid kaks.

Toon mõned äramärkimised kõrgematelt instantsidelt.

Kultuurivaldkonda kuuluvate MTÜ-de koolitusele Tallinnas tuli esitada seltsi paari viimase aasta materjalid toimunu kohta ning selle töö tulemuste kohta. Siin sai meie töö kõrge hinnangu. Eeskujuks toodi seltsi töös põhieesmärkide sobivat valikut ning tegevuse järjekindlust püstitatud eesmärkide realiseerimisel. Koolituse viimasel päeval toimus kogemuste vahetamise eesmärgil grupiviisiline töö, kus mind määrati ühe seitsmeliikmelise grupi juhiks. Sealt eespoolmärgitud teadmised töö kohta teistes seltsides.

Meie seltsi tegevust on hinnanud kõrgelt ka Tartu maavalitsus, andes 2006. aastal seltsi eestvedajale „väljapaistvate teenete eest Tartumaa hüvanguks maakonna teenetemärgi „Tartumaa kuldne tammeoks“ nr 4“ (tekst on sõna-sõnaline ärakiri märgiga kaasnevast raamitud-klaasitud tunnistusest).

Tähtsamaks siinkohal peeti tööd Kambja laulukoori ajaloouuringutest.

 

„Me laulsime tänu- ja isamaalaule oma maale siis, kui pidime aastaid elama ebameeldiva hirmuvalitsuse all. Kaugest minevikust tohtisime vaid mõelda, mitte rääkida. Nüüd – päris oma riigis ja ühiselt loodud laulu- ja mänguseltsis peaks olema – ja tundub, et ongi – meie sõnum oma maale ja rahvale võimsam.“

Samuti suurearvulise tegelaskonnaga (490-500 lauljatmängijat) laulupidu koori 210. juubeli tähistamisel.

Kultuuriloouuringud on küll ühe isiku poolt teostatud, kuid suuremahulises ettevalmistustöös oli abilisi juhatusest ja ka vallapersonalist.

Seltsi 10. aastapäeva puhul tänati meid traditsioonilise aukirjaga ja teosega Tartu muusikamaestro Uno Uiga elust. (Ta oli minu dirigeerimisõpetaja.) Selle teose üle olin eriti tänulik.

Suuresõnaline kiitus langes Kambja laulu- ja mänguseltsile Eesti kultuuriseltside ühenduse suurkogul selle juhilt Valter Haamerilt. Ta mainis meie mitmekesist tööd ja täpsust aruannete esitamisel nii tegevuse kui ka materiaalsete kulutuste osas (summade kasutamine kultuurkapitalilt ja hasartmängumaksu nõukogult).

Eriti meeldiv oli aga ülemuse lõpulause: „Olete end vabariigi kultuuriellu sisse kirjutanud.“

Hiljem sain juubeli puhul kultuuriseltsilt rahalise preemia.

Aga vana tõde on see, et üks inimene ei tee ajalugu. Kõikide seltsis toimunud peoõhtute ja muude sündmuste korraldamisel oli mul abilisi eelkõige juhatuse liikmete seast, aga vahel ka tänulikke abipakkujaid (näiteks Madis Linnamägi ja Kristjan Luhamets).

On nõnda, et kuuldud tänusõnad kuuluvad ka teile Eha Paade, Anu Ird, Kalev Laanesaar, Enn Liba, Marika Lehiste, Hella Sule, Toivo Ärtis, Kaido Mark, Heli Jaamets, Mari-Ann Kase, Pille Tammelan, Madis Linnamägi. Aitäh!

Juba 2009. aasta algul olin jõudnud kindlale otsusele, et selle aastaga lõpetan tegevuse laulu- ja mänguseltsi eestvedajana. Põhjuseks väsimus (76 eluaastat), uute ideede puudus, keeld arvuti kasutamiseks ja sellest tingitud sagedane abiotsimine töökaaslastelt. Nii lõpetasin töö 2009. aasta aastapäevapeo korraldamisega. See toimus 2010. a jaanuari algul.

Andsin töö üle Kristjan Luhametsale, kes seda ametit jõudis oma aastatepikkuse veel poolelioleva suure töö kõrval teha ühe, 2010. aasta.

Me laulsime tänu- ja isamaalaule oma maale siis, kui pidime aastaid elama ebameeldiva hirmuvalitsuse all. Kaugest minevikust tohtisime vaid mõelda, mitte rääkida.

Nüüd – päris oma riigis ja ühiselt loodud laulu- ja mänguseltsis peaks olema – ja tundub, et ongi – meie sõnum oma maale ja rahvale võimsam.

Jõudu, häid ideid ja vastupidavust selle kõige jätkamiseks!

 

Hilja Neumann,
Kambja laulu- ja mänguseltsi juht aastail 1996–2010

 

Hilja Neumann on sündinud 2. jaanuaril 1934 Raplamaal Kehtnas taluperes. Ta on lõpetanud Kehtna mittetäieliku keskkooli, Viljandi pedagoogilise kooli ja Tallinna pedagoogilise instituudi pedagoogika ja algõpetuse metoodika erialal. On töötanud algklassidega 13 aastat, muusikaõpetajana 18 aastat ja õppealajuhatajana 12 aastat Rannu, Kambja ja Kammeri koolides. Alates pensionile jäämisest 1991. a tegeleb ta kultuuri valdkonnas.

Loetumad