Valimistel on igal häälel jõud!

209
Lossihoone

RIIGIKOGU KODU: Toompea loss. Foto: Rene Seeeman (cc) 

Märtsikuu esimesel pühapäeval valitakse Eestile XIII Riigikogu. Taasiseseisvuse järgsel ajal on see rahval juba 20 kord kas üldvalimiste (Riigikogu, Euroopa Parlament, kohalikud volikogud) või rahvahääletuse raames otsuseid langetada.

Kuigi järjekordsete valimiste eel valimisreeglites suuri muudatusi ei ole toimunud, tooksin siiski mõned juhised, mida peaks valija teadma ja tähele panema.

Valimistulemuse selgitamiseks on Eesti jaotatud 12 valimisringkonnaks. Valija saab hääletada ainult oma ringkonna ühe kandidaadi poolt. Valimisringkond sõltub valija elukoha aadressist rahvastikuregistris. Igale valijale saadetakse hiljemalt 9. veebruariks kas elektrooniliselt või paberkujul valijakaart, mis teavitab, millise valimisringkonna kandidaatide poolt ning kus ja millal ta hääletada saab.

Neile, kes aga siiski valimiste pühapäeval jaoskonda minna ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljendamiseks. Kümme päeva enne valmispäeva ehk 19. veebruarist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab 25. veebruarini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades – 19-22. veebruarini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 23-25. veebruarini on avatud kõik jaoskonnad. Nendel päevadel viiakse läbi ka hääletamine haiglates ja hoolekodudes, samuti kaitseväeüksustes. Eelhääletamise perioodil saab hääle anda ka väljaspool oma alalist elukohta. Valimispäeval, 1. märtsil saab hääletada vaid oma jaoskonnas ning hääletamiskasti tellida ka koju. Seega on meil loodud mitmekesised võimalused oma tahte avaldamiseks.

Mis aga juhtub valija poolt antud häälega? Riigikogu valitakse proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Selle eesmärgiks on tagada, et erakondade nimekirjad saaksid üle Eesti valijate poolt antud häälte arvuga võrreldes ligilähedaselt sama arvu kohti ka parlamendis. Hääletades konkreetse kandidaadi poolt annab valija hääle ka erakonnale, mille nimekirjas ta kandideerib. Samas tuleb arvestada, et enamik kohti Riigikogus (viimastel valimistel 82 kohta 101st) jaotatakse kandidaadi isiklikust edukusest lähtuvalt. Siin ei ole määrav kandidaadi koht nimekirjas, vaid nad reastatakse ümber sõltuvalt valija poolt antud toetusest. Viimane osa kohtadest (viimastel valimistel 19 kohta 101st) läheb jaotamisele nn parteinimekirjade alusel. Ka siin on valituks osutumisel piirang – kandidaat peab mandaadi saamiseks koguma piisava arvu hääli (viimastel valimistel sõltuvalt ringkonna suurusest 234–324 häält). Üksikkandidaat võistleb koha eest Riigikogus vaid oma ringkonnas. Selleks peab ta koguma nn kvoodi jagu hääli (viimastel valimistel sõltuvalt ringkonna suurusest 6461–4670 häält). Häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele Eesti valimissüsteem ei tunne.

Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast – kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest sellisel juhul tuleb Riigikokku sama erakonna asendusliige. Riigikogu koosseisu selgitamisel on oluline iga hääl. Need, kes valimistel ei osale, delegeerivad õiguse määrata riigi asjade üle otsustamine järgmiseks neljaks aastaks neile, kes seda teevad. Valimistel on igal häälel jõud!

Alo Heinsalu,
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

 

Kino maale