Tartumaa Arendusselts loob piirkonna strateegiat

151

Tartumaa Arendusselts loodi möödunud aasta suvel maaelu edendamise eesmärgil kolme sektori koostöös. Seltsi kuulub 16 Tartumaa valda, 27 ettevõtjat ja 39 mittetulundusühingut. Eestis loodi sel eesmärgil kokku 24 tegevusgruppi.

Kambja vallast on Tartumaa Arendusseltsi liikmeteks Kambja vallavalitsus, MTÜ ZZ Noortekas, Kambja Kihelkonna Arengukoda, Kambja Pereklubi, Koduvald Kambja, OÜ Maidlamäe, OÜ Maidla Postijaam ja OÜ Tõusuorg. Kõik uued liikmed on oodatud.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhina tulen meeleldi teie üritustele ja ettevõtmistele kaasa lööma ning Tartumaa Arendusseltsi tutvustama. Kõik teie küsimused on teretulnud. Piirkonda, tema elanikke ja probleeme paremini tundes on meil võimalik seada piirkonna arenguks parimaid sihte ja neid ühiselt elu viia.

Maksimaalne panustamine minimaalsete kulutustega

Selts koostab praegu strateegiat piirkonna arendamiseks aastatel 2008-2013.

Milline on meie nägemus piirkonnast aastal 2013? Läbi koolituste ja seminaride jõuame ühiselt selle tõdemuseni, milliseks kujuneb meie piirkond aastate pärast. Ja selles on meil kõigil võimalus kaasa rääkida.

Strateegia näitab kätte suunad, mille arendamiseks me järgnevatel aastatel rahastust kasutame. Oluliseks on kindlasti seltside areng, nende eestvedajate töö, aga ka uute eestvedajate arenguks tingimuste loomine. Tugevatel seltsidel on mitmed head eestvedajad, kes suudavad hea tööjaotusega maksimaalselt panustada minimaalsete kuludega.

Ka ettevõtlus ning selle toetamine (koolitused, ühine turundus, uuendused, ühised tootepaketid, võrgustikud ja palju muud) annab meie piirkonna inimestele võimaluse tööks kodukohas ja selle elavnemises.

Veel on meile olulised mitmesuguste võimaluste pakkumine noortele (ja neile, kes tunnevad ennast noorena) ning piirkonna looduse hoidmine ja säästlik majandamine ning kogu piirkonna koostöö.

Paljud meie probleemide lahendused on meil käeulatuses, ühiste tegemiste ja panustamistega lahendatavad. Hea näide koostööst ja probleemi käegakatsutavast lahendusest on Võnnu vallast. Arendusseltsi korraldatud ümarlaual kerkis üles ühe küla probleem. Samas ümarlauas olnud ettevõtja ja valla esindaja koos seltsi liikmetega leidsid juba ühises ümarlauas asjale lahenduse ning nädala pärast oli probleem lahendatud.

Mis on strateegia ja milleks me seda vajame? Strateegia on kaugema eesmärgi saavutamise tegevuskava, kus on määratud pikaajalised eesmärgid, otsused, põhimõtted ja tegevused ning ka see, mida, kuidas ja miks teha, et jõuda soovitud tulevikupildini. Strateegia võimaldab seltsil kasutada oma ressursse efektiivselt.

Kogu planeerimise käigus on väga tähtis jõuda selgusele selles, kuidas püstitatud eesmärke saavutada. Strateegia koostamisel ei saa me üle ega ümber väliskeskkonnast tulenevatest teguritest. Tartumaa arengut mõjutab enim Tartu linn, sest Tartu linna mõjupiirkond ulatub peaaegu maakonna piirideni.

Milline on meie tulevikupilt? Aastal 2013 on Tartumaa Arendusseltsi piirkond aktiivse noortetegevusega, puhta ja tervisliku elukeskkonnaga, loodusliku potentsiaali säästliku kasutamisega, mitmekülgse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga, piirkondlikku ja rahvusvahelist kolme sektori koostööd arendav, tervikuna stabiilselt arenev ning inimest väärtustav kogukond siin- ja sealpool Emajõge.

Meie tegemistest saab infot oma piirkonna liikmetelt, seltsi juhatuse liikmelt (Taivo Prants) ja tegevjuhilt (Sille Kerner tel 529 1171, akkitalu@hot.ee).

Peatselt saab valmis ka meie uus kodulehekülg www.tas.ee. Seni on infot üleval www.kodukanttartumaa.ee/TAS

Sille Kerner,

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht

 

Häid kogemusi soomlastelt

Tartumaa Arendusseltsi liikmetel oli juunis võimalus kuulata Soome ühe Leader tegevusgrupi Viisari RY kogemusi, nende tegevusgrupi rolli ja tähtsust oma piirkonnas ning Viisari plaane aastateks 2007-2013.

Viisari juhatus pöörab suurt tähelepanu uuenduslikele väljakutsetele, tugevdab organisatsiooni nii kohalikul, riikliku kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viisari tegevusgrupi toel on tekkinud 31 uut firmat, 123 uut töökohta ja erinevatel koolitustel on osalenud ca 2000 inimest. Läbi erinevate projektide on Viisari oma piirkonda toonud 7 miljonit eurot. Pärast külaprojektide elluviimist täheldati külade tunduvalt aktiivsemaks muutumist. Uuel perioodil aastatel 2007 kuni 2013 jätkatakse kahe peamise teljega: esiteks mitmekesisem väikeettevõtlus; teiseks kvaliteetne ja mugav elu kodukandis. Ettevõtjad peavad Viisari tegevusgruppi väga tähtsaks väikeettevõtluse arendamisel.

Kino maale