Kui nüüd alustada päris algusest, siis tegelikult olen ma ju Tartu linna tüdruk, aga praeguseks olen pea poole oma teadlikust elust elanud Ülenurmel. Sattusime koos abikaasaga siia siis, kui ma pärast Eesti teatri- ja muusikaakadeemia lõpetamist kodumaile tagasi tulin, et asuda ooperi- ja operetisolistina tööle teatris Vanemuine ja meil oli vaja välja mõelda koht, kus oleks kõige toredam elada. Peab ütlema, et seda valikut – kolida linna lähedale maale ja just Ülenurmele, pole me kumbki hetkekski kahetsenud! Hoopis vastupidi – see paik on just täpselt see, mis meile väga meeldib, sest siin on tõesti väga mõnus elada. Linn on parajalt lähedal, infrastruktuur hea, koolid-lasteaiad olemas, samuti hubane raamatukogu, mille sage külastaja ma olen. Minu suureks rõõmuks juba paar aastat on valmis ka valgustatud kergliiklusteed, mida mööda ma mõnusalt oma poldriringile saan suunduda. Palju toredaid kontserte, mida kuulata Ülenurme muusikakooli kammersaalis, põllumajandusmuuseumi iga-aastased tõuloomapäevad ja laadad, varasematel aastatel jaanituled (kuigi pean tunnistama, et viimastel aegadel olen kasutanud võimalust kontserte soodsa tuulesuuna korral lausa oma koduõues nautida). Päris tore oli näiteks Anne Veski laulu saatel koduaias peenraid rohida… See aasta on olnud erineval moel raske meile kõigile ja eks me kõik püüame nii hästi või halvasti kui suudame hakkama saada nende väljakutsete ja proovilepanekutega. Minul isiklikult on väga hea meel, et eesti rahvas on olnud siiski pigem vastutustundlik ja püüdnud sellest hullust olukorrast tulla välja nii väikeste kadudega kui vähegi võimalik. Meil on riik, kus siiani on võimalik saada osa kultuurielust – käia teatris, kontserdil, muuseumis, näitusel… Uskuge mind, seda polegi nii vähe! Sel aasta pimedaimal ajal on iga väikegi võimalus kosutada oma hinge ja meelt millegi toreda või rõõmustavaga kulda väärt. Tean oma kultuurivalla tuttavailt-kolleegidelt üle Euroopa, et mujal seda võimalust liiga palju praegu pole ja ei paista lähitulevikus ka tulevat. Seega rõõmustan nii iseenese kui ka teie pärast, head lugejad, sest uskuge, nii meil laval kui teil saalis on nii turvaline, kui vähegi saame seda garanteerida. Tean, et minu koduteater Vanemuine annab oma parima, et oleks maksimaalselt turvaline, et järgitaks kõiki reegleid, selleks et saaks publikule pakkuda väikestki lõõgastavat vaheldust kas siis teatrietenduse või kontserdi näol.
Mida soovida aga meile kõigile uueks aastaks? Alustuseks äkki valgeid ja rahulikke pühi… Nii paljude või väheste lähedaste seltsis, kui meil parasjagu võimalik ja turvaline on. Head uut soovin! Just head – sellist, mille erinevates hetkedes oleks leida alati midagi, millest rõõmu tunda, mille eest tänulik olla. Häid inimesi meie ümber, head ilma, head tervist – ehk siis HEAD UUT AASTAT Sulle, armas Kambja valla inimene lähemal ja kaugemal!
