Niita või mitte niita?

586
Elurikkus

Järjest enam räägitakse ja kirjutatakse elurikkusest ja sellega seotud muru niitmise teematikast. Elurikkuse seisukohalt öeldakse muru kohta, et see on kõrbeala ning vahel pärast kuumaperioodi need alad just nii ka välja näevad. Side loodusega ei ole enam vaid materiaalne ning tihti räägitakse ka sellest, et mida rikkalikum on elukeskkond, seda parem see inimesele on.

Elanikelt tuleb kõnesid ja laekub kirju niitmata alade kohta, sest ollakse ju harjunud, et kõik peab olema niidetud ja korras.

Miks mõned alad on niitmata?

Tartu 2024 kultuuripealinna programmi projekti „Kureeritud elurikkus“ raames soovitake muu hulgas muru niitmata jätmisega muuta linna mõnusamaks ajaveetmise kohaks. Niitmise vähendamine on selle projekti esimene elurikkust soodustav etapp. On ootus, et kõrges rohus tärkab rohkem taimeliike ning nii tekkiv mitmekesisem keskkond on putukatele, väikestele loomadele ja lindudele parem elupaik. Elurikkust omakorda on vaja selleks, et oleks puhast vett, mulda, õhku ja et looduse hüved oleksid kättesaadavad ka linnas. Kõrge rohuga pargialasid niidetakse suve lõpus kolletamise ajal. Niitmata näidisplatside loomine on osa projekti sissejuhatavatest tegevustest.

Sarnaselt Tartu linnale on vallas mõned alad niitmata. Paljud aedade ja maade omanikud, kes seni levinud mõttemallide ning kehtivate õigusaktide tõttu on alati muru lühikeseks püganud, lasevad nüüd loodusel tagasi tulla. Õige on see, et tuleb niita sealt, kus see on vajalik. Naabrit mitteniitmisega häirida ei tohi. Kui soovite jätta loodusliku ala oma aeda, leidke selleks sobivam koht, kui seda on naaberkrundiga külgnev aiaäär.

Kõrgema heinaga alad püsivad niitmata ilusamad ja pakuvad tolmeldajatele õitsvate taimedega rikkalikumat toidulauda. Kõrges rohus, nagu öeldud, tärkab rohkem taimeliike ning see mitmekesisem keskkond on putukatele parem elupaik.

Kõrges heinas on puugid.

Puugid on põhjendatud kartus, mis kõrge heinaga kaasneb. Puugiohtu ei saa kindlasti alahinnata. Puukide levitatud haiguste vastu kaitseb siiski ikkagi kõige paremini vaktsineerimine ja enda kontrollimine.

Inimesed ja loodus saavad koos suurepäraselt hakkama!

Info saamiseks on kasutatud kodulehte Tartu2024.ee/elurikkus.

KRISTI KULL,
valla arendusjuht

Kino maale
EelmineKambja ristimets võetakse kaitse alla
JärgmineJaanituli ja võidupüha