Ignatsi Jaagu koolis möödub kevad peomeeleolus

460
Mälestuskivi Ignatsi Jaagu kodupaigas Kavandu külas. Foto: Tiina Tiideberg

Kulgev õppeaasta on Kambja koolile kolmesaja kolmekümne viies, kuid esimest aastat kannab see eesti haridusloo kaugematesse kihtidesse ulatuvate juurtega õppeasutus ametlikult Ignatsi Jaagu nime.

„Kooli nimetus on Kambja Ignatsi Jaagu Kool.” Sellise sätestusega algab senise Kambja põhikooli uus põhimäärus, mille Kambja vallavolikogu võttis vastu 2021. aasta 31. augustil ning Riigi Teataja avaldas ja avalikustas veebis 4. septembril.

Mäletamist väärt õpetaja

Ignatsi Jaak, kelle kohta „Eesti entsüklopeedias“ märgitakse, et ta oli esimesi eesti rahvusest õpetajaid, sündis umbes 1670. aastal Kambja kihelkonnas Palupera mõisale kuulunud Kavandu külas ja suri 1741. aasta maikuu algupoolel Kambjas.

Kui 1684. aasta sügisel avati Tartu lähedal Piiskopi mõisas Bengt Gottfried Forseliuse seminar köstrite ja (talu)rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks, pääses nooruke talupoiss Ignatsi Jaak sinna õppima Kambja kirikuõpetaja Andreas Virginiuse soovitusel ja utsitamisel.

Talurahvakooli 300. aastapäeva tähistamine.

„Forseliuse kasvandikest kõige tuntum on Ignatsi Jaak ja seda kõigiti põhjendatult, sest tema koos Pakri Hansu Jüriga käis oma teadmisi demonstreerimas kuningas Karl XI ees ja mõistagi pidid need kaks olema parimatest parimad.“ Nõnda on kirjutanud ajalooprofessor Sulev Vahtre sellele 1686. aasta detsembris toimunud sündmusele mõeldes. „Stockholmis esines Forselius oma kasvandikega Eestimaa piiskopi Heinrich Gerthi ja seejärel juba kuninga enda ning mitme kõrgema ametikandja ees. Poiste lugemise ja laulmise oskus jättis kuningale nii hea mulje, et ta kinkis oma käega mõlemale ühe kuldtukati. Peatselt järgnes kuninga korraldus asutada kool igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda. Kambjas ja eriti Ignatsi Jaagu kodukülas oli Rootsi kuninga juures käimine muidugi suursündmus, mida veel 50 aastat hiljem, pärast sõja- ja katkuaegu, elavalt mäletati.”

Ignatsi Jaagu koolmeistritöö algas Rõngus. Seejärel oli ta ametis Otepääl, kuid haigestus ja tuli tagasi koju. Kodukülas Kavandus tegi ta ka õpetajatööd. Otepääle tagasi minnes töötas ta koolmeistri ja köstrina. Pärast seda tegutses Ignatsi Jaak kodukihelkonnas ja oli aastal 1699 koolmeistriks Kambja kirikumõisas, aastal 1700 Kambja külas ja alates 1701. aastast Unipiha külas. Raamatus „Kambja kihelkonna ajalugu” (koostaja Kristjan Luhamets) märgitakse, et Kambja köstriks ja kooliõpetajaks sai Ignatsi Jaak kas aastal 1702 (visitatsiooniprotokolli järgi) või aastal 1704 (vaimulik Sutori kirja järgi).

Ignatsi Jaak oli Kambjas ametis ligi 40 aastat. Ta võis juba 1720. aastal ehk paarkümmend aastat enne oma töö- ja elutee lõppu konstateerida, et on andnud kooliõpetust umbes 500-600 lapsele. Ignatsi Jaagu juures käidi koolmeistri ametit õppimas ka väljastpoolt Kambja kihelkonda.

Talurahvakooli 300. aastapäeva tähistamine.

Rahva algatus

Kui 1987. aasta juunis tähistati Kambjas erilise pidulikkuse ja hooga kooli 300. aastapäeva, pälvis see üle-eestiliselt avalikku tähelepanu. Juba toona hakati rahvasuus Kambja kooli nime seostama ja siduma Ignatsi Jaaguga. See armas tava püsis läbi aastakümnete ning nii mõnigi inimene on olnud siiralt üllatunud, kui kuulis, et kroonukirjades Kambja koolil tegelikult ei olegi Ignatsi Jaagu nime.

Kambja koolile Ignatsi Jaagu nime ametlikult taotlemise arutelu algatas hoolekogu koosolekul selle juht, lastevanemate esindaja Annely Tubin 2020. aasta juunis.

Asjaajamine võttis küll veidi aega, kuid oli edukas. 10. septembril 2021 hakkas kehtima kooli uus põhimäärus ning sellest kuupäevast alates kannab Kambja kool ametlikult eesti õpetajaskonna ühe tuntuma aegadeülese sümbolkuju Ignatsi Jaagu nime. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna allkirjastas 13. oktoobril 2021 käskkirja, milles ta annab koolitusloa Kambja vallavalitsuse hallatavale koolile Kambja Ignatsi Jaagu Kool õppe korraldamiseks põhikooli I–III kooliastmes. Käskkirja rakendatakse tagasiulatavalt alates 10. septembrist 2021.

AJALUGU ANDIS SIHID: Kooli 330. aastapäeva (vabaõhu)etenduses pidid toonased õpilased Andrus Pajumägi (Ignatsi Jaak), Karro Soosaar (Pakri Hansu Jüri) ja toonane õpetaja Kristjan Mahla (Forselius) ületama paadiga Kambja järve ehk Läänemere. Foto: Christi Olep

Tähtsad ettevõtmised

Kui kooli senise rahvapärase nimekuju ametlikuks muutmine on olnud Kambjas 335. õppeaasta kõige väärikam ja kaalukam sündmus, siis eelseisvatele kevadkuudele lisavad helgust ja sära mitmed peomeeleolus mööduvad ettevõtmised. Kambjas on kujunenud tavaks, et kooli aastapäeva tähistatakse jüripäeva paiku, sest just siis lõpetasid ammustel aegadel talulapsed tarkuse taganõudmise.

Ignatsi Jaagu kooli tänavune aastapäevapidu peetakse neljapäeval, 21. aprillil. Tähistuspäeva alustatakse õpilaskonverentsiga, millel koolipere saab ülevaate 8. klassi õpilaste kõige vahvamatest või eeskujuandvamatest loovtöödest. Seejärel esitletakse värsket trükist – Kambja aabitsat, mis valmis eesti keele õpetaja Tiina Tiidebergi eestvedamisel. Pidulikult kontsert-aktuselt suundub koolipere viie aasta eest istutatud juubelitamme juurde, et seal avada aupink Endla Langelile – kauaegsele Kambja koolmeistrile, kes pensionipõlveski on tundnud huvi praeguste õpilaste ja õpetajate tegemiste vastu ning on ka ise neis osalenud. Tähtsa päeva lõpetab direktori vastuvõtt kõigile koolipere liikmetele. Selle juurde kuulub nii parimate tunnustamine ja tänamine kui peolaud.

Tähistuspäevale järgnev reede on Ignatsi Jaagu koolis töine, sest lõpuklassi õppureil, kes Tartu gümnaasiumidesse pürivad, tuleb näidata oma teadmisi ja täita arvutiklassis sisseastumisteste. Pärast koolipäeva lõppu süüdatakse küünlad Kambja kalmistule maetud õpetajate haudadel.

Et tervisekriisi piirangute tõttu ei ole võimalik kutsuda kooli siseruumides toimuvatele ettevõtmistele lapsevanemaid ja teisi huvilisi kogukonna liikmeid, korraldatakse neljapäeva, 19. mai õhtupoolikul õuemurul perepäev, mille käigus muude ettevõtmiste seas toimub ka muusikastuudio kontsert.

Ignatsi Jaagu kooli 335. tegevusaasta puhul on oluliseks peetud ka kooliloo tutvustamist. Kui oktoobrikuisel ettelugemispäeval kuulasid kõik Kambja õpilased lastekirjanik Jüri Parijõe ilukirjanduslikku juttu sellest, kuidas Ignatsi Jaagust sai B. G. Forseliuse seminari õpilane, ning uudistasid justkui selle loo illustratsiooniks saali seinal olevat Endla Tuutma maali, millel kujutatakse, kuidas Forselius sõidab laeval oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Rootsi kuningakotta, siis aprillis plaanitakse haridusloole läheneda teaduspõhiselt. Kambja õpilastele tuleb külla ajaloolane Aivar Põldvee, kes on väga põhjalikult ja uut infot esile toovalt uurinud B. G. Forseliuse ja tema kaasaegsete tegevust.

Maikuu 13. päeval viivad matkarajad Kambja koolipere liikmed Kavandu külla, kus on Ignatsi Jaagu sünnikoht ja ka tema mälestuskivi. Kui juba matkale mindud, külastatakse teisigi kooli- ja kultuuriloolisi paiku.

Kui tervisekriis leevendub ja olud võimaldavad, siis tahab Kambja kool korraldada ka vilistlaste kokkutuleku. See võiks toimuda juuni esimeses pooles. Täpsem info avaldatakse kooli veebilehel (www.kambja.edu.ee).

TOIVO ÄRTIS

Kino maale
EelmineÜlenurme muusikakoolis
JärgmineAitame abivajajaid, kuidas suudame ja saame!