Eelmise nädala lõpus kohale jõudnud soojemad ilmad andsid stardi iga-aastasele kahepaiksete kevadrändele. Kuna konnade talvitumis- ja kevadise kudemispaiga vahele võib jääda maantee, siis näeb praegu kahepaikseid rändekohtades massiliselt ka sõiduteedel. Eestimaa looduse fond (ELF) kutsub autojuhte võimalusel konnade rändeteekonnaga ristuvates teelõikudes kiirust vähendama ning rändega ristuvaid maanteid päikeseloojangust keskööni vältima. Lisaks on suuremates rändekohtades vabatahtlikud konni abistamas, mistõttu tuleb olla väga ettevaatlik nii vabatahtlikel kui ka sõidukijuhtidel.
Tapvad autorattad
„Autorataste all võib tihedama liiklusega paigas hukkuda mõne tunniga mitusada sigimisvalmis kahepaikset. Selline ulatuslik hukkumine enne järglaste saamist on probleem, millele oleme nüüd 11. aastat tähelepanu juhtimas,“ ütles „Konnad teel(t)“ kampaaniajuht Henry Timusk. „Seda probleemi märganud kohalikud vabatahtlikud korraldavad enda kodukandis kahepaiksete üle tee abistamise talguid üle Eesti. Sel aastal on huvitaval kombel liikvel juba nii rohukonnad kui ka vesilikud ja kärnkonnad, kes tavaliselt on hilisemad ärkajad. Samal ajal on kohti, kus ilma jahenedes on kahepaiksete rände hoog vaibunud ning ilma soojenes jälle hoogustub. Tavaliselt saab ränne paari nädala jooksul läbi, kuna sobiva ilmaga on migratsioon väga tihe,“ lisas Timusk.
Vabatahtlikud päästavad
Vabatahtlikud abistavad kahepaikseid rändeteel Tartus Ihaste tee ja Salutähe tänaval, Tallinnas Astangu tänaval ning Põltsamaa, Narva, Nelijärve, Assaku, Ruu-Ihasalu, Tapa, Porkuni, Kaunissaare, Klooga, Saha, Paide, Kurtna, Anija ja Sillamäe asulate lähedal. Teede omanikud, näiteks Tallinn ja Tartu on sulgenud teelõigud Astangul ja Ihastes paariks nädalaks kahepaiksete rände tippajal ehk hilisõhtust varahommikuni, et ohutus oleks tagatud nii vabatahtlikele kui ka kahepaiksetele. „Paraku näitab eelmiste aastate kogemus, et isegi teelõigu sulgemine ei takista autojuhte ning vaatamata siltidele sõidetakse teedel edasi. Seepärast palumegi olla hilisõhtutel väga tähelepanelikud liiklejad,“ rõhutas liiklusohutust Henry Timusk.
Kuidas aidata?
Kellel on huvi iseseisvalt oma kodukandis kahepaikseid abistada, saab selleks juhiseid ja abi siit: https://konnad.elfond.ee/meelespea. Kindlasti tasub ühendust võtta ELFi koordinaatoritega, kes omalt poolt aitavad vajaliku info edastamisega, et tagada turvaline tee nii kahepaiksetele kui ka neid abistavatele inimestele. Soovitatav on infomaterjalid ja videoloengud hoolikalt läbi vaadata. Abistajatel on ka Facebook´i leht https://www.facebook.com/konnadteel
Konnade tipptund
Kahepaiksed rändavad enda kudemispaikadesse pulmi pidama igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on selleks sobivalt soojad. Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel õhtul. Sagedasemad teedega ristuvad rändepaigad leiab algatuse „Konnad teel(t)“ lehelt: https://konnad.elfond.ee/vaatlused/
Konn on looduskaitse all
Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all. Punase raamatu uute hinnangute järgi on kahepaiksed üks kõige kesisemas seisus olevaid loomarühmi. Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkumisohus olevaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal õhtutundidel. Pikemas plaanis on vajalik ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kümne aastaga on vabatahtlike abiga säästetud üle 155 000 kahepaikse elu. Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rohkem teavet: https://konnad.elfond.ee/
