Vaata järgi: Otse vallavolikogu istungilt

151

Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 18. mail 2022. a algusega kell 16.00 Tõrvandi alevikus Ringtee 1 saalis.

Otseblogi

Päevakord enne kinnitamist:

1. Kambja vallavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine

Ettekandja abivallavanem Alar Arukuusk

Tartumaa ühistranspordikeskus on Kambja vallavalitsusele teinud ettepaneku osade ühistranspordipeatuste nimede muutmiseks nii endise Ülenurme kui ka Kambja valla territooriumil. Mõistlik on ühtlustada nimede määramine kogu valla territooriumi osas, tunnistades kehtetuks Kambja vallavolikogu määrused nr 30 ja nr 3 ning kinnitades ühistranspordipeatuste nimekiri uues redaktsioonis vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsuse korraldusega kinnitatud nimekiri võimaldaks operatiivsemalt reageerida ühistranspordikeskuse ettepanekutele ja lihtsustaks ka vallavolikogu tööd.

Määruse eelnõu ME1-4/53

2. Räni alevikus asuva Viljandi mnt 90 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu mittealgatamine

Ettekandja abivallavanem Alar Arukuusk, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Huvitatud isik esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks Räni alevikus Viljandi mnt 90 (kü tunnus 28301:001:0706) maaüksusel.

Taotluse kohaselt soovitakse Viljandi mnt 90 maaüksusele planeerida 6 krunti, millest 3 krunti moodustaksid elamumaa krundid (ridaelamu ehitusõigusega), 1 krunt äri- ja tootmismaa krundi, 1 transpordimaa krundi ning 1 üldmaa krundi.

Üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri-/tootmismaa ja läbi maaüksuse planeeritud ka kogujatee koridor.

Esitatud materjalide kohaselt tehti ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut ning muuta üle poole maa-ala maakasutuse juhtfunktsioon elamumaaks.

Üldplaneeringu kohaselt jookseb äri-/tootmismaa ning elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni piir Viljandi mnt 90 krundi lõunaserval. Kõrvalasuva arendusala planeeringuga on moodustatud äri- ja tootmismaa krundid ning arendusala lõunapiirist on üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud samuti elamumaa.

Ettepaneku kohaselt tekiks elamumaa juhtfunktsioonil nn. „hammas“ äri- ja tootmismaa sisse. Jaani teel asuvat elamuarendust on võimalik küll pikendada, kuid see ei ole mõistlik, kuna tegemist oleks kogujatee äärde rajatavate elamutega. Varasemalt planeeritud elamumaade puhul on planeerimine toimunud ning antud juhul ei ole võimalik enam midagi muuta. Planeeritud kogujatee valmimine mõjutab Jaani teel elavate inimeste elu negatiivselt, kuna liikluskoormus kasvab (müra, vibratsioon jne). Üldmaa on planeeritud eraldiseisvana elamumaadest, mille kasutamiseks on vaja ületada kogujateed ja juurdepääse ärimaadele. Samuti jääb üldmaa äri-/tootmismaa kõrvale, mis ei ole sobilik asukoht. Lisaks on juurdepääs uuele äri-/tootmismaale planeeritud elamumaa kõrvalt ning olemasoleva ärihoone uus juurdepääs on tulevikus samuti planeeritud kogujateelt, kui Viljandi maantee rekonstrueerimisel juurdepääs maanteelt likvideeritakse.

Elamumaade lubamisel äri-/tootmismaadele ei ole positiivseid tulemusi, kuna elamumaa jääks „hambana“ äri- ja tootmismaade sisse. Planeerimise kohaselt on mõistlik erinevate maakasutuste juhtfunktsioonidega alad ühendada võimalikult ühtse sirgjoonena, et vältida erinevate juhtfunktsioonide segunemist sisselõigete näol.

Otsuse eelnõu OE1-4/52

3. Pühi külas asuva Vana-Sepa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu mittealgatamine

Ettekandja abivallavanem Alar Arukuusk, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Huvitatud isik esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks Pühi külas asuvale Vana-Sepa (kü tunnus 28301:001:0062) maaüksusel.

Taotluses soovitakse Vana-Sepa maaüksusele planeerida 14 krunti, millest 12 krunti moodustaksid elamumaa krundid, 1 krunt äri- ja tootmismaa krundi ning 1 transpordimaa krundi. Taotlusele on lisatud planeeringu eskiislahendus, mille kohaselt elamumaa kruntide pindalad on vahemikus 1460 m² – 1882 m².

Tehnovõrgud on lahendatud planeeringuala ulatuses tsentraalselt, st piirkonda hakkaks teenindama oma puurkaev ja reoveepuhasti.

Üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud nn valge ala, st säilib olemasolev maakasutus. Projekteerimistingimustega on võimalik rajada elamukomplekse selliselt, et komplekside vaheline kaugus on minimaalselt 100 m. Detailplaneeringu koostamisega on võimalik seda vahemaad vähendada. Üldplaneeringuga on elamumaa minimaalseks krundi suuruseks hajaasustuses määratud 3000 m².

Taotletavad krundi suurused on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.

Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ning üheks põhilahenduse muutmiseks on üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuruse vähendamine. Üldplaneeringu kohaselt on välja toodud tingimused detailplaneeringu koostamiseks (elamumaa ehitustingimused), mille kohaselt on minimaalne krundi suurus 3000 m².

Taotluse kohaselt soovitakse planeerida elamumaa krunte, mille pindalad on väiksemad isegi Kambja keskusalal lubatust.

Võttes arvesse kehtivat üldplaneeringut ning otsuses välja toodud põhjendusi on vallavolikogu eelnõus seisukohal, et huvitatud isiku esitatud argumendid ei ole veenvad ega asjakohased üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks.

Otsuse eelnõu OE1-4/51

4. Loa andmine riigihangete korraldamiseks

Ettekandja abivallavanem Liis Rosin, kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann

Kambja vallavalitsus on viimastel aastatel loonud juurde pidevalt uusi lasteaiakohtasid, kuid vaatamata sellele on kohtadest jätkuvalt puudus. Valda sünnib aastas ca 200 last, lisanduvad aktiivse elamuehituse tulemusena siia kolinud pered. Lähiaastatel on Kambja vallavalitusel plaanis rajada uus 10-rühmaline lasteaed Räni alevikku Päikeseratta kinnistule. Soinaste külla Võsumäe kinnistule on plaanis 10-rühmalise lasteaia rajamine, kohti 170 –200 lapsele.

2022/23. õppeaastaks on uute rühmade komplekteerimine lõppenud. Ülenurme piirkonnas alustab sügisel lasteaias käimist 156 last, enamus neist 3-aastased ja vanemad. Kohapakkumist munitsipaallasteaias sügisest 2022 ei ole olnud võimalik teha 276 lapsele. Tegelik puuduolevate kohtade arv on suurem, kuna igas vanuserühmas on järjekorras ka lapsi, kelle vanemad on kohapakkumisest loobunud.

Lastehoiuteenuse kohti on puudu 262.

Kambja piirkonnas ei ole 2022/23. õppeaastaks järjekorda aiaealiste laste hulgas, küll aga ei saa sõimekohta kõik soovijad.

Vallavalitsus on kaalunud erinevaid võimalusi ning otsinud erinevaid lahendusi murekoha leevendamiseks. Valla enda võimekus lasteaedasid välja ehitada on hetkel piiratud, kuna puuduvad vajaliku planeeringu sihtotstarbega maa-alad.

Vallavalitsus küsib luba korraldada riigihanked:

1. Ruumide üürimiseks munitsipaallapsehoiuteenuse osutamiseks

Lapsehoiuteenuse eeldatav miinimum 60 lapsele/300 m2.

2. Moodulite üürimiseks lasteaiateenuse osutamiseks

Vallavalitus ootab pakkumisi moodulite üürimiseks, mida paigutada olemasolevate lasteaedade juurde täiendavate rühmade avamiseks, et vähendada lasteaia järjekorda. Moodulid miinimum 264 m2 ja kohti 40 lapsele (2 rühma).

Hanke tulemusel leitud sobiva pakkujaga sõlmitakse leping 5 aastaks võimalusega pikendada lepingut samaks perioodiks.

Otsuse eelnõu OE1-4/50

5. Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ muutmine

Ettekandja abivallavanem Alar Arukuusk, kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.

Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ § 9 lõikega 1 on planeerimisseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded delegeeritud Kambja Vallavalitsusele. Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon tegi ettepaneku, et detailplaneeringute algatamise otsustamine jääks volikogu pädevusse.

Otsuse eelnõu OE1-4/54

6. Kambja valla põhimääruse muutmine“ muutmine

Ettekandja volikogu liige Olavi Jänes

Käesoleval eelnõul on kaks peamist eesmärki. Esimeseks on tagada volikogu liikmete osalemise võimalus volikogu ja selle komisjonide istungitel elektrooniliselt. Elektrooniline osalemine hõlmaks nii veebilahenduse kaudu (audio-video ülekanne) kui ka päevakorrapunktide osas digitaalselt allkirjastatud hääletustulemuste edastamise kaudu osalemist volikogu töös ja otsustusprotsessis. Mõlemad eeldavad päevakorra korralikku läbitöötamist, mistõttu pole põhjust eeldada, et volikogu liige täidaks nimetatud vormides oma ülesandeid vähemas või halvemas mahus kui füüsiliselt istungil osaledes. Tänases maailmas, kus tuleb arvestada nii COVID-pandeemiast tulenevate ootamatute takistustega, laste kasvatamisest tulenevate piirangutega (nt volikogu liige peab olema kodus haige lapsega) või ka ootamatute vältimatute kohustutega põhitööl, tuleb võimaldada volikogu liikmetel osaleda volikogu töös paindlikumalt kui pelgalt läbi füüsilise istungil kohaloleku. Elektroonilise osalemise vormide kasutamine aitab oluliselt kaasa esindusdemokraatia eesmärkide täitmisele kirjeldatud kontekstis, lisamata asjaolusid, mis tõsiseltvõetavalt kahjustaksid volikogu tööd ja otsustusprotsessi. Eelnõu teiseks eesmärgiks on üle vaadata vallavolikogu õigusaktide menetlemise süsteem, et tagada volikogu liikmete jaoks reaalne võimalus osaleda volikogu õigusloomelises tegevuses. Täna on probleemiks see, et volikogu liige saab teada volikogu menetlusse esitatud õigusaktide eelnõudest alles siis, kui need ilmuvad volikogu päevakorda (kui just volikogu liige ei ole vastava menetleva komisjoni liige), puudub eelnõude menetlemist toetavate menetlustähtaegade ja tegevuste süsteem ning ka selgus selle osas, kuidas ja mis tähtpäevaks saab volikogu liige esitada eelnõu suhtes muudatusettepanekuid. Kui eelnõu on esitatud koos dokumentatsiooniga volikogu päevakorda hääletamiseks, ja vallavolikogu menetleb eelnõusid reeglina ühel lugemisel, siis see hetk on juba liiga hilja muudatusettepanekute esitamiseks. Et volikogu liige saaks täita tõhusalt oma põhikohustusi, tuleb eelnõude menetlemise süsteem üle vaadata ning näha ette vajalikud muudatused ja täiendused. Lisaks eelnimetatud põhieesmärkidele reguleerib eelnõu üksikküsimust, mis seisneb revisjonikomisjoni kontrollülesande vormistamise sõnastusliku täpsustamise vajaduses, et vältida mitmetimõistetavust.

Määruse eelnõu ME1-4/45-1

Kino maale
EelmineKoerte-kasside vaktsineerimine marutaudi vastu
JärgmineVallavolikogu andis loa munitsipaallastehoiuteenuse ruumide ja lasteaiateenuse moodulite riigihanke korraldamiseks