„Kuuste unistused“ – edukas lavastus Kaija M Kalvetilt

868
TEGUSAD: Kuuste kooli näitering võitis nii Tartumaa koolinoorte teatrifestivali kui parima trupi tiitli Elvas toimunud mitteteatrite festivalil. Foto: Liina Leinberg

Kuuste koolis on näitering tegutsenud juba väga pikka aega. Ka sellel õppeaastal tegeleme koolis näitlemisega.

Meie seekordne lavastus kannab pealkirja “Kuuste unistused” ja juhendajaks on juba teist aastat Kaija M Kalvet. Me oleme oma lavastusega olnud edukad – võitsime Rõngus Tartumaa koolinoorte teatrifestivali ja esindasime Tartumaad 21.-22. aprillil vabariiklikul kooliteatrite festivalil Jõhvis. Elvas peetud mitteteatrite festivalil pälvisime parima trupi tiitli. Kooliaasta lõpp toob kindlasti veel esinemisi.

Ilma juhendajata ei oleks meil praegu võimalust ette lugeda paljusid üritusi, kus esinenud oleme. Seetõttu vestles näiteringi liige Kaisa juhendaja Kaijaga.

Kuidas Sa näitlemiseni jõudsid?

Näitlemine jõudis minuni ise. Algkooli sõbramärkmikutesse kirjutasin, et tahan saada näitlejaks. Ise ma seda ei mäleta. Põhikoolis läksin näiteringi ja keskkoolis tahtsin juba kindlasti näitlejaks saada.

Mis on näitlejaks olemise plussid ja miinused?

Plussiks on see, et saad teha midagi, mis sulle meeldib, kui see sulle meeldib. Ja et saad teiste inimeste maailma positiivselt muuta. Miinuseks on kindla piiri puudumine töö ja eraelu vahel, mis võib viia puhkamise unustamiseni.

Kus Sa praegu töötad, kuidas Sa sinna jõudsid?

Ma töötan teatris Must Kast, mis on väike projektiteater põhikohaga Tartus. Tegime teatri koos oma lennukaaslastega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti eriala 10. lennust. Nüüd on Mustas Kastis ka teiste erialade esindajaid.

Kui Sa poleks näitleja, kes Sa siis oleks?

Korstnapühkija. Kuidas oskasid Kuustesse juhendajaks tulla? Musta Kasti postkasti tuli kiri ja ma järgnesin kutsele.

Miks arvasid, et tasub tulla?

Sellepärast, et mu peaeriala on tegelikult harrastusteatrite juht. Mul on endal kooliteatrist tänu juhendajatele väga positiivsed kogemused, mida ma tahtsin edasi anda. Lisaks ma tahaksin, et elu Eesti väikekohtades ei sureks ära.

Kas Sa mujal ka õpilasi juhendad/oled juhendanud?

Enne Kuustesse tulekut olin aasta aega Türi põhikooli näiteringi juhendaja.

Mis on kooliteatriga tegelemise juures kõige toredam, mis kõige ebameeldivam?

Kõige toredam on näha, kui ma olen suutnud pakkuda kellelegi mingit kogemust, emotsiooni või mõtet, mida ta enne pole tundnud. Kõige raskem on enesekehtestamine kärarikkas ruumis.

Mida soovitad noorele, kes tahab teatrikooli minna?

Olla mitmekülgne ja empaatiline inimene, lugeda palju raamatuid, teha trenni ja küsida endalt, miks ma seda kõike tahan.

Mis Sulle peale teatri meeldib?

Mulle meeldivad raamatud, kassipojad ja need inimesed, keda ma armastan.

Kumb oli enne kana või muna?

Muna.

Kassid või koerad?

Kassid ja üks koer.

 

Kino maale
EelmineVastsündinud vallakodanikud
JärgmineValla kaks teed saavad tolmuvaba katte sel suvel